«Kui ma tahaksin endale head ja turvalist elu, külluses toitu, olematu arv vaenlasi ja liigikaaslastega pidevat suhtlust, oleksin ma ilmselt elevant. Täpsemalt - emane elevant,» tõdeb zooloog Aleksei Turovski.

 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Aleksei Turovskil on kodus lugematul hulgal põnevaid tegelasi. Aleksei noorem poeg elab hetkel isaga ning poja loomad on ka isa loomad. Mees tõdeb, et loomi on tal tõesti palju. Vahepeal suisa liigagi.

«Nad kõik on selgrootud. Neljast eri perekonnast on pärit siinsed prussakad, kes on igaüks umbes sellise nelja-viieaastase lapse peopesa suurune. See on juba vana uudis, et prussakatel on palju lapsi. Nende ema teeb endale valmis sellise kohvrikese, mis meenutab vanaaegset perearsti kohvrit. Arstitädil on seal sees rohud ja instrumendid. Prussakaemal aga munad. Alguses on lapsukesed valged, kuid hiljem muutuvad nad täielikult mustaks.»