:format(webp)/nginx/o/2021/06/30/13883275t1hcd11.jpg)
Oled leidnud ennast olukorrast, kus sa enam ei jaksa või ei oska oma lemmikuga tegeleda? Kahjuks vahel inimesed viskavad selle peale käed üles, jätavad looma pikaks ajaks unarusse ning ühel hetkel lõpetab loom üldse tänaval. Maardus hüljatud roti näitel võib looma tänavale jõudmine lõppeda aga surmaga.
Kindlasti ei ole looma koht tänaval, kuid mida teha kui tõesti enam ei jaksa? Alustuseks defineeri probleem - kas jõuetus tuleb rahalistest raskustest, elustiili muutusest, lemmiku käitumis- või terviseprobleemidest.
Rahalised raskused
Abi võid küsida loomakaitse organisatsioonidelt või koguda ise annetusi. Lemmiku pidamine ei ole odav. Kvaliteetne toit ning raviarved võivad olla krõbeda hinnaga. Selle juurde lisanduvad nii planeeritud (vaktsiin, ussirohi, küünetangid, kamm) kui ka ootamatud kulutused, mis kõik kokku teevad suure summa. Ühel hetkel võid kaotada töö või juhtub elus mõni muu ootamatu olukord, mis nõuab suurt väljaminekut. Selle tõttu ei peaks kannatama sinu lemmik. Alati võib seletada loomakaitseorganisatsioonile oma olukorda ning küsida abi. Loomakaitseorganisatsioon saab aidata teha korjandust või toetada toidu või muu sellisega. Abi küsimine pole häbiasi, küll aga on looma tänavale jätmine!
Lemmikul käitumisprobleemid
Enamus käitumisprobleeme on võimalik korrigeerida. See muidugi nõuab aga raha ning järjepidevust.
Koerte levinumad probleemid on rihmas tõmbamine, närimine, haukumine ja agressiivsus. Treenerid ning käitumisspetsialistid saavad sind nende probleemidega aidata. Pea igas suuremas linnas on olemas treener, kes saab sind juhendada või suunata edasi. Koertekool Kratt pakub koolitusi ka videosilla vahendusel, asukohast olenemata. Nad pakuvad koolitusi murelikele koertele, sotsialiseerumist ning üksindusahistuse lahendamist.
Kasside levinumad probleemid on häda valesse kohta tegemine ning kaklemine teiste loomade ja pereliikmetega. Koertekool Kratt pakub ka kassikursust või eraldi konsultatsiooni, kus defineeritakse probleem ning spetsialist annab konkreetsed juhised edaspidiseks käitumiseks. Samuti looma käitumisprobleemid võivad olla tingitud halvast tervisest. Mõtle, millal käisid viimati oma kassiga arsti juures kontrollis.
Lisaks koertele ja kassidele hüljatakse palju närilisi. Üheks põhjuseks on kindlasti hammustamine ja ründamine. Näriline võetakse perre, pannakse puuri ja unustatakse sinna. Ka närilistega tuleb tegeleda ning tagada nende baasvajadused. Küsimustega saad pöörduda Eesti Loomakaitse Seltsi poole. Nende näriliste spetsialist annab alati nõu ja aitab!
Elustiili muutus
Kõiki muutusi ei ole võimalik ette ennustada. Töökoha vahetusega võib muutuda graafik koera pidamiseks sobimatuks või oled sunnitud viibima pikemalt välismaal, kuhu looma ei ole võimalik kaasa võtta. Sellisel juhul esmalt uuri lähedastelt, kas on võimalus jätta loom perekonda. Kui keegi tutvusringkonnast ei ole võimeline su loomaga tegelema, siis pöördu Eesti Loomakaitse Seltsi poole. Nemad aitavad leida su lemmikule uue hea kodu. Seltsi poole on mitmeid kordi pöördutud, kus peale elukaaslase lahkumist ei suudeta / osata lemmikuga tegeleda. Loomakaitsjad austavad ausat ülestunnistust ning tahet tagada loomale parim võimalik elu.
Tuletame meelde, et lemmiklooma võtmine on suur vastutus! Enne kui võtad lemmiku, mõtle!
Abi küsi info@loomakaitse.ee.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)