K, 28.09.2022

Virumaal ringi liikunud valge rebane püüti kinni, kohe ilmus välja ka väidetav omanik

lemmik.postimees.ee
Virumaal ringi liikunud valge rebane püüti kinni, kohe ilmus välja ka väidetav omanik
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Virumaal ringi liikunud valge rebane.
Virumaal ringi liikunud valge rebane. Foto: Eesti metsloomaühing

Virumaal ringi liikunud valge rebane on jõudnud turvaliselt Eesti Metsloomaühingu hoiukoju.

6. juuni õhtul nägi Eesti Metsloomaühingu Lääne-Virumaa piirkonnajuht Lee Lepiksoo Kamariku karjääris valget rebast. Lee isa, kogenud jahimees, tegi rebasest distantsilt pilte. Omavahel arutati, et rebane on ilmselt kodustatud, sest inimest ei pelga, kuid samas täitsa lähedale ka ei lase. Kaks tundi hiljem on rebane ikka sama koha peal. «Lagendikul. Ei jookse metsa. Karv pulstunud, loom uimane. Sain umbes meetri kaugusel temast seista ja loodust vaadata,» kirjeldas Lee.

Teatavasti võib keskkonnaamet anda jahimeestele korralduse loodusesse pääsenud võõrliigi esindaja hukata. Et sellist võimalikku stsenaariumit vältida ja loom päästa, otsustasid metsloomaühingu vabatahtlikud rebase karjääride alalt kinni püüda.

Virumaa valge rebane.
Virumaa valge rebane. Foto: Eesti metsloomaühing

Järgnevatel päevadel käis Lee ja neli erinevat vabatahtlikku rebast iga päev otsimas, karjääri süüa ja juua viimas. Rebane hoidis inimeste ligi ning lausa ootas neilt süüa. Ilmselgelt ei oska ta ise toitu hankida, sest on inimese kasvatatud. Sõltub täielikult ettevisatud toidust. Kinni püüdmist kardab, ei usalda. Kui kätt sirutada, liigub kaugemale. Samas metsa ei lähe ja kaugele ei liigu.

Vabatahtlikele jäi mulje, et rebane on karjääri viidud… sarnasus hüljatud kodulooma käitumisega oli hämmastav. Rebane ei liikunud kõigi nende päevade jooksul karjäärist ära, kuigi mets oli sealsamas. Kalameeste õngekorkide sulpsatuste peale jooksis kohale ja lootis süüa saada. Kuna rebane endale ikkagi piisavalt lähedale inimest ei lasknud, paigaldati kolm renditud püügipuuri ning käidi mitu korda päevas neid kontrollimas.

14. juunil andis Eesti Jahimeeste Selts oma kodulehel teada, et Lääne-Virumaalt on nendeni jõudnud valge rebase pildid mitmelt kohalikult jahiseltsilt. Sotsiaalmeedias levisid pildid valgest rebasest, kes kalameestelt kala sisse vehib. Arvati, et tegemist on polaarrebasega. Ekspert ütles, et see on red marble.

«Arusaamatul põhjusel aga looma omanik endast teada ei andnud ja looma sotsiaalmeedias ei otsinud. Miks? Ilmselgelt oleks ju sotsiaalmeedias kulutulena levinud Facebooki teavitus koos pildiga «kadunud on valge rebane, aita palun mu armas lemmik leida ja anna teada, kui teda näed!»» leiab metsloomaühing.

Valge rebane.
Valge rebane. Foto: Heimar Lepiksoo.

16. juunil kell 23.00 õnnestus lõpuks rebane kätte saada! Rebane oli selleks ajaks karjääris hulkunud vähemalt paar nädalat. Vabatahtlike rõõm oli väga suur. Kontrolliti, kas rebasel on kiip. Seda polnud. Kiiresti leiti valgele leidlapsele, Õnneseenele hoiukodu. Lõpuks ometi oli vaesekesel taas katus pea kohal ja kõht täis! Rebast transportinud Lee jõudis koju kell kolm öösel.

Eesti Metsloomaühing andis rebase leidmisest teada keskkonnaametile (KeA), kes palus teavitada ka põllumajandus- ja toiduametit (PTA). Mõlemad ametkonnad asusid uurima, kuidas toodi rebane Eestisse ning kuidas sattus registreerimata ja kiibita loom metsa.

Loomainimeste sotsiaalvõrgustikus levis teade valge rebase kättesaamisest. Ja varsti pärast seda kirjutas ühingule Marek Riima, kes teatas, et rebane kuulub talle ning nõudis rebase tagastamist. Mingit tõendit rebase omandamise, registreerimise, kilbistamise või vaktsineerimise kohta ta ei esitanud.

Ühingu esindajad soovisid härralt tõendeid selle kohta, et tegemist on tema rebasega ning andsid muuhulgas teada, et juhul kui tegemist on tema rebasega, tuleb tal maksta loovutustasu ehk siis hüvitada tehtud kulutused. 10 päeva mitme inimesega rebase otsimine, püüdmine, puuride ja transpordivahendite rent, droonilaenutus, kütuse- ja ajakulu, hoiukodu kulu, lisandub arsti visiit, steriliseerimine, kiipimine, vaktsineerimine, parasiiditõrje jne. Erinevalt varjupaikadest, kus leitud looma esimese 14 päeva hoidmise kulud katab omavalitsus, ei kata metslooma kinnipüüdmise, ravi või hoiu kulusid ei riik ega ka omavalitsus.

Asjatundjates tekitab suuri küsimusi ka asjaolu, kuidas sattus rebane, kes ligi kahe nädala jooksul ei olnud suuteline iseseisvalt karjääri territooriumilt edasi liikuma, sinna karjääri? Rebase leiukoht asus härra väidetud elukohast ligi 30 kilomeetri kaugusel. Mitmed inimesed on väljendanud kahtlust, et rebane pidi olema sinna karjääri inimese viidud ehk siis hüljatud.

Eesti Metsloomaühingule teadaolevalt on PTA ka rebase väidetavas elukohas käinud ning avastanud seal lisaks veel hoiualuseid, sealhulgas ka ühe esimese looduskaitsealuse kategooria linnu.

PTA andis ühingule teada, et rebane jääb nende hoiukodusse kuni selguse saamiseni ning teavitas sellest ka politseid.

Valge rebane.
Valge rebane. Foto: Riho foto

Eesti Metsloomaühing on looma päästnud ning ootab tema kohta asjakohaseid otsuseid.

  • Võõrliikide esindajate Eestisse toomine ja nende pidamine eeldab mitmeid protseduure, mille hulka käib nii kiibistamine, registreerimine, vaktsineerimine kui ka steriliseerimine.
  • *Juhtumitel, kus võõrliigi esindaja pääseb kogemata vabadusse, tuleb sellest otsekohe teada anda nii sotsiaalvõrgustikes kui ka keskkonnaametile (telefonil 1247) ning teda ka kohe otsima asuda. Muul moel toimimine on vastutustundetu siinse looduse ja ka looma enda suhtes.
Märksõnad
Tagasi üles