Iga ämblikuvõrk on uskumatult unikaalne meistriteos

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Kindlasti oled ämblikuvõrke vaadates mõelnud, kui hämmastavaid ja keerukaid konstruktsioone need tegelased ehitada suudavad. Selliste tugevate, kuid siiski üürikeste lõksude ehitamine on protsess, mis järgib erinevate ämblikuliikide seas jagatud mustreid. Aga millised variatsioonid muudavad siiski ühe üksiku ämbliku võrgu äratuntavalt teistsuguseks?

Üle maailma on teada umbes 48 000 ämblikuliiki. Kõigil ämblikel on olemas spetsiaalset siidi tootvad elundid. Tänu sellele võivad nad toota mitut sorti siidi. Paljud ämblikud ei kasuta elundit aga sugugi mitte võrgu ehitamiseks, vaid hoopis saagi püüdmiseks.

 

Ämblikud võivad olla küll väikesed loomad, kui nende toodetud siid on neile suureks boonuseks. Siid on suurepärane erinevate püüniste, tööriistade ja hapnikku kinnihoidvate veealuste võrkude ehitamiseks. Lisaks suudavad ämblikud siidist ehitada rihmrattaid, mis on võimelised üles tõstma sisalikke või väiksemaid imetajaid. Kuigi kõik ämblikuvõrgud võivad tunduda sarnased, pole maailmas tegelikkuses olemas mitte ühtegi täpselt samasugust võrku.

Orbuvõrke ehitavad ämblikud järgivad tavaliselt kindlat ehitusplaani ja loovad sarnase kuju. Need algavad ainult mõnest niidist, mis koondatakse ühele punktile Y-kujuliselt. Seejärel loob ämblik raami selle «Y» ümber, ühendades keskel veel paar sõlme. Sel hetkel liigub ämblik keskele ja ehitab spiraali, mis on juhitud seestpoolt väljapoole.

 

See on mittekleepuvast siidist struktuur. Kui see ajutine spiraal on valmis, valmistab ämblik uue kleepuva spiraali, töötades välimisest raamist keskosa poole. Kui see spiraal on valmis, eemaldab ämblik abispiraali.

 

Ämblikud meisterdavad igal õhtul omale värske võrgu. See tähendab, et olenevalt liigist suudab ämblik elu jooksul valmistada umbes 100 kuni 200 võrku.