HEA TEADA ⟩ Mida meeles pidada enne koeraga suplema minemist?

Ujumisvestiga buldog. Foto: Shutterstock

Koera ujutamisel tasub teada mõningaid riske, et vees möllamine koerale ohtu ei kujutaks. Osade koeratõugude jaoks on ujumine füsioloogiliselt raskendatud või koguni välistatud.

Koera ei tasu kindlasti vette sundida, isegi palava ilmaga. Mõne koeratõu puhul võib tarvis minna ka spetsiaalset ujumisvesti ning kindlasti tuleks jälgida, et koera nahk ja karv ei saaks veekogust bakterinfektsiooni.

Samuti on oluline veenduda, et koer ikka oskab ujuda. Kuigi paljudel koertel tuleb ujumine loomulikust refleksist, on ka neid, kes vett ja ujumist võivad peljata. Sellisel juhul tuleks ujumist hakata harjutama madalas ja vaikses vees kui loom on veel noor – optimaalne vanus ujumise harjutamiseks on 3,5-4 kuud, mil koeral on juba kõik vaktsiinid tehtud.

Koera ujuma õpetamine peaks käima tasa ja targu ning julgustada ja premeerida saab koeramaiustustega, nagu ka muude treeningute ja harjutuste puhul. „Nooremaid koeri on veega lihtsam harjutada, kuid ka vanemaid koeri saab ujuma õpetada – lihtsalt protsess on pisut aeglasem ja vaevalisem,“ ütleb KIKA lemmikloomapoodide jaekaubanduse juht Ksenia German.

Ujumisvest selga!

Samas rõhutavad eksperdid, et mitte kõik koeratõud ei kipu vette. „On mitmeid koeratõuge, kes oma kehaehituse tõttu ei tule vees toime – näiteks lühemate jalgade ja ebaühtlase kaalujaotusega koerad. Samas see ei tähenda, et need koerad ei tohiks vette minna, kui nad seda soovivad – lihtsalt neid tuleb võib-olla pisut toetada ujumisel või siis panna talle ümber ujumisvest,“ soovitab German. Mõned koeratõud on lausa ujumiseks aretatud, mistõttu tuleb neil ujumine instinktiivselt.

Koera tõust olenemata tuleks koeraomanikul olla valvas erinevate naha ja karvastikuhaiguste suhtes, mida vesi võib põhjustada. „Looduslikes veekogudes leidub palju baktereid, mis karvastikku klammerdudes võivad tekitada allergilist reaktsiooni. Seepärast tasuks pärast igat suuremat suplust koera pesta, et eemaldada põhjalikult mustus, vetikad ja bakterid,“ hoiatab German, kes soovitab koera pesemisel nahaärrituste vältimiseks kasutada naturaalseid šampoone. Pesu järgselt tasub koer ka üle harjata, et eemaldada pulstunud ja surnud karv, kuhu bakterid ja mustus kogunevad.

Kui koeral on õnn elada kohas, kus vees suplemine on osa igapäevarõõmudest, tasub kasutada täiendavat kosmeetikat, et hoida koera nahk ja karvastik terve ja kaitstuna. Selleks on saadaval lai valik erinevaid naha- ja karvahooldustooteid.

Kindlasti ei tasuks koera ujuma sundida, isegi kui ilm on äärmiselt palav. Nimelt on ujumine osade koeratõugude jaoks füsioloogiliselt raskendatud või koguni välistatud, mistõttu sunniviisiline ujutamine tekitab koeras täiendavat stressi, mitte ei aita palava ilmaga maha jahtuda. Kui näiteks labrador retriiverid, njuufad, Nova Scotia retriiverid ja puudlid on loomult ujujad, siis mopsid, buldogid ja taksid tahavad ujumisel jälgimist ning võivad teinekord vajada ka abivahendeid.