Kas loomad kallistavad üksteist?

Raili Stina Reidla
, suvereporter
Copy
Ahvilistele on omane üksteise embamine.
Ahvilistele on omane üksteise embamine. Foto: China Stringer Network/Reuters/Scanpix

Koroonapandeemia tõttu on pidanud inimesed loobuma ühest meile vägagi inimlikust ja iseenesestmõistetavast tegevusest – kallistamine. Aga kas inimloomad on ainsad siin maamunal, kes üksteist kallistavad? Või on see levinud ka loomariigis? Kohe saame teada!

 

Kallistamine on inimeste jaoks subjektiivselt määratletud nii, et kaks inimest panevad käed ümber teineteise. Nüüd võiks teoreetiliselt järeldada, et sarnast tegevust saaksid teha loomariigis ainult isendid, kellel on samuti olemas käed või käpad. Kuid kallistamist väljendatakse füüsiliselt iga liigi puhul üpris erinevalt.

Võtame näiteks bonobod ehk kääbusšimpansid, keda tuntakse ka kui loomariigi rahu armastavad hipid. Need tegelased on olnud kaua Zanna Clay huviorbiidis, kes on Ühendkuningriigis asuva Durhami ülikooli võrdlus- ja arengupsühholoog ning primatoloog. Clay uurib bonobode sotsiaalselt käitumist. Enamik oma tööst viib ta läbi Kongo looduspargis, kus on kõige suurem hulk teda huvitavaid isendeid.

«Siin on väga palju orbudeks jäänud bonobosid, kes vajavad kindlustunnet ja üksteise lähedust. Seega võib siin tihti kohata sellist nähtust, mida meie ise nimetamise kallistuse kõnniks – bonobod võtavad üksteiselt ümbert kinni ja kõnnivad niiviisi ringi,» räägib Clay.

Ta tõdeb, et selline käitumine on looduspargis tavalisem kui looduses. Seda võib-olla seetõttu, et siin puutuvad nad kokku ka inimestest hooldajatega. Kuid see ei väldi looduses sellise käitumise puudumist.

Tõenäoliselt on selle käitumismustri juured kinni emaste bonobode instinktides. Just niimoodi hällitavad nad oma vastsündinud loomalapsi. Teadlased on täheldanud, et lisaks sellele on selline tegevus omane noortele isenditele pärast konfliktset või stressirohket olukorda. Sellistel juhtudel sirutab äsja negatiivses olukorras olnud loom oma käed välja ning esimene bonobo, kes teda märkab, tuleb ligi, asetab oma käed ümber tema ning embab teda tugevalt.

«Bonobo küsib ise kallistust oma liigikaaslastelt.»

Loomade emotsioone on raske hinnata, kuid on tõendeid, mis viitavad, et kallistamine rahustab loomi. Lisaks bonobodele on sellise käitumise omaks võtnud ka teised ahvilised.

«Kui nad kuulevad kiskjaid või tajuvad ohtu, siis on märgata, kuidas bonobod üksteist puudutavad ja kinni hoiavad. Kallistus näib ohu korral toimivat rahustavalt,» lisas Clay.

Loomulikult ei saa eeldada, et loomade kallistamine näeb välja täpselt samasugune nagu inimestel, aga järeldada saame, lisaks inimestele kallistavad loomariigis veel paljud.

 
Tagasi üles