KASULIK ⟩ Raviprotseduurid, millega kassi puhul arvestada

Kass. Foto: Shutterstock

Sarnaselt inimestega tuleb ka kiisudel arsti juures käia. Mõnikord on vajadus selgelt nähtav: vedel väljaheide, isutus, rasune ja kõõmane karv, haavad ja vigastused, lakkamatu lakkumine. Erinevaid haigusi saab ennetada ja varakult jaole jõuda. Tähtis on oma kassi jälgimine, enda harimine ja regulaarsed protseduurid, kirjutab Tartu Kassikaitse.

Toome välja raviprotseduurid, millega erinevas vanuses kasside puhul arvestada. Kindlasti pole see lõplik nimekiri. Lisainfo saamiseks külasta endale sobivat loomakliinikut ja räägi sealse veterinaariga. Samuti tuleb mõista, et kõiki neid ohte ei pruugi sinu kass kunagi kogeda. Palju oleneb kassi elustiilist, toidust ja sellest, milliseks ta sündinud on.

Kassipojaga seotud raviprotseduurid

• Ussirohi. Võib anda alates 6. nädalast, 1 kord kuus kuni 6. elukuuni, hiljem korra kvartalis. Sooleparasiitide sümptomiteks on oksendamine, loidus, isutus, seedeprobleemid. Kui ussirohtu õigel ajal ei anna ja kass käib ka väljas, võib ravi tegemata jätmine päädida suurema parasiiditõrje vajadusega.
• Esmased vaktsiinid. Esimese vaktsiini võib teha umbes kahe kuu vanuselt. Teine vaktsiin järgneb ühe kuu pärast ja seejärel on aasta mureta. 7–14 päeva enne vaktsiini peab kass kindlasti ussirohu saama.
• Silmade puhastamine. Pisikestel kiisudel tekib silmadele rähma ja vedelat voolust, mis võib, aga ei pruugi tõsiseks muutuda. Vahepeal piisab lihtsalt leige veega niisutatud rätikesega silmakeste puhastamisest. Enamasti kaob see ise ära.
• Kõhu ja väljaheidete jälgimine. Esimestel kuudel tasub kassi kõhus toimuvat jälgida väljaheite pealt. Kas see on pehme, vedel ning milline on värvus. Väljaheide võib muutuda toidu vahetamisel, aga võib ka tõsisemaid probleeme näidata.

Täiskasvanud kassi raviprotseduurid

• Steriliseerimine/kastreerimine. Kindlasti ei tohi kassi enne steriliseerimist õue lasta. Tehniliselt on võimalik operatsiooni teha juba 2–3-kuusele kassipojale, kuid enamasti soovitatakse umbes 6. kuuni oodata. Sel juhul saab kass oma iseloomuga n-ö loomulikult välja kasvada. Konkreetselt õiget aega ei ole. Tuleks jälgida kassi käitumist ja kui on näha, et «jooksuaeg» on käes, võiks teha külaskäigu arsti juurde. NB! Emane kassipoeg on võimeline tiineks jääma juba 4–6 kuu vanuselt.
• Ussirohi. Õues käivatele kassidele anda vähemalt korra kvartalis.
• Õuekassidele teha regulaarne parasiiditõrje. Vajadusel kasutada puugirihma.
• Iga-aastane vaktsiin, eriti on see vajalik õues käivatel kassidel
• Hammaste jälgimine. Ära ignoreeri halba hingeõhku. Halb hingeõhk, eriti kui sellega kaasneb ilastamine, on hambaprobleemide sümptomiks. Kui kahtlustad hamba- või igemeprobleeme, siis pöördu loomaarsti poole.
• Närimiseks vajaliku toidu andmine. Kass on kiskja ja kassi loomuomane dieet sisaldab konte, mille närimine aitab hambakivi hammastelt eemaldada. Toakassi puhul soovitame kassile pakkuda närimist vajavat toortoitu, sh kanakaela. Aga ära kunagi anna oma kassile kuumtöödeldud kanakonte!
• Õige toitumine.
• Põiekivid – kassidel väga levinud probleem, mis on tekkinud odavast poetoidust või liiga vähesest vee joomisest. Viimast võib põhjustada ka ainult kuivtoiduga söötmine. Kasside loomulikus saagis on kuni 75 protsenti vett ja nad on selle tõttu kehvad joojad. Põiekivid võivad põhjustada verist ja valulikku urineerimist (kass kräunub, kui käib liivakastis) ja urineerimise sagenemist (kass käib tihti kastil, aga pissib vähe või üldse mitte). Kassiga, kes ei ole võimeline urineerima, tuleb pöörduda kohe kliinikusse! Ka pehme diivani või linade peale hädade tegemine võib tähendada, et midagi on lahti – ta otsib pehmet kohta, kus liival käia.

Vanade kiisude (10+) ravi

• Vähemalt(!) korra aastas tervisekontrollis käimine, sealhulgas vereanalüüsi tegemine. Vanemas eas on haigusi, mida kass suudab pikalt sinu eest peita, kuid vereanalüüs võimaldaks need varakult avastada.
• Neeruhaigus. Üldjuhul on sümptomite väljakujunedes neerud juba kahjustunud, mistõttu on regulaarne tervisekontroll väga vajalik. Varajase diagnoosi puhul on võimalik spetsiaalse ravitoiduga kassile mitu eluaastat juurde anda. Neerukahjustusi ei ole võimalik välja ravida, ravimitega saab ainult sümptomeid leevendada. Mida jälgida: isutus, kaalulangus, iiveldusest oksendamine, rohke joomine, nõrkus, halb hingeõhk.
• Hüpertüreoidism ehk kilpnäärme ületalitlus. Sel puhul toodab kilpnääre liiga palju hormoone, põhjuseks võib olla kilpnäärme kasvaja. Sümptomid on tihti sarnased, kuid erinevalt neeruhaigusest on kilpnäärmeprobleemid enamasti ravitavad. Samas võivad kilpnäärmehormoonid tavalises vereanalüüsis neeruprobleeme peita. Mida tähele panna: kaalulangus, isu muutus (suurenemine või vähenemine), iiveldusest oksendamine, kõhulahtisus, suurenenud urineerimine, hüperaktiivsus, agressioon.
• Kaalujälgimine – vähenev kaal võib olla neeruprobleemide sümptomiks, ülekaalulisus võib aga liigeseprobleeme tekitada ja takistada kassil endisel moel hüpata ja liikuda.
• Artriit, liigeseprobleemid. Tee oma kassi lemmikpaigad kergesti ligipääsetavaks, vajadusel paigalda nende juurde kaldteed või väiksemad astmed. Vajadusel asenda liivakast madalama äärega kasti vastu, et seal käimist lihtsustada. Hoia toidu- ja veekauss kergesti ligipääsetavas kohas. Liigeseprobleemidele võib viidata see, kui sinu kass hakkab valu tõttu liigeseid liigselt lakkuma, nii et lausa nahk verine. Liigesevalu võib põhjustada puudulikku liikuvust, hüpete vältimist, raskusi karvastiku hooldamisel, häda tegemist liivakasti kõrvale.
• Diabeet. Otseselt ülekaalulisusega seotud. Haigusele on võimalik insuliinisüstidega vastu hakata. Mida jälgida: liivakastis käimise sagenemine, suurenenud janu, kaalutõus.

Igapäevane tähelepanu ja hool: mõned soovitused

Inimestena on meil endalgi sageli raske arstile aega panna – äkki läheb valu üle, ajad on kiired, protseduurid kallid. Valime kannatamise ja haigusega kaasnevad tüsistused, kuigi vaid väikese muudatusega, väikese raviga saaksime vältida valu ja hullemaid tagajärgi. Kassid ei saa nõuda, et neid arsti juurde viidaks. Küll aga annavad nad salamisi märku, et midagi ei ole hästi. Lemmikust toidust loobumine, muutused käitumises, «pahanduste» tegemine, kräunumine.

Kuus soovitust, mis aitavad tagada kassile hea tervise:

1. Pane tähele tema käitumist.
2. Leia endale usaldusväärne loomakliinik ja veterinaararst.
3. Pane oma kalendrisse kirja, et vähemalt kord aastas on vaja kassiga arsti juures käia.
4. Vali hoolega toitu, mida kassile annad, ja vaata, et see oleks mitmekülgne ja kvaliteetne.
5. Tee ära esmased protseduurid, mis juba iseenesest lahendavad nii mitmedki probleemid ja hoiavad kokku nii aega kui raha, rääkimata murest ja valust, mida kiisu tunneb.
6. Hoia kokku kasvõi pisike summa kassi ootamatuteks ravikuludeks või tee talle kindlustus.

Üks hea viis mõista, mida tähendab elu kassiga, on olla esmalt hoiukoduks. Sa ei pea kohe võtma vastutust, kuid näed ära, millised küsimused ja tegevused sind ees ootavad. Kui sa sooviksid proovida, siis täida hoiukodu ankeet ja sinuga võetakse ühendust.