Nunnu njuufa ⟩ See hiiglaslik hellik võidab su südame sekunditega

Raili Stina Reidla
, suvereporter
Copy
Newfoundlandi
Newfoundlandi Foto: ELLIOTT RICHARDSON / CATERS NEWS AGENCY/ELLIOTT RICHARDSON / Caters News/Scanpix

Me kõik mäletame lapsepõlvest seda hiiglaslikku, aga intelligentset ja heatahtlikku kutsapreilit «Maksikoer Fiki» multikast. Just selline maksikoer Fik on ka Newfoundlandi koer.

Newfoundland ehk rahvakeeli njuufa on ajalooliselt pärit Newfoundlandist. Tänu suurele kasvule ning metsikule jõule olid njuufad algselt mõeldud töökoerteks. Nad olid abiks nii merel kalavõrkude tõstmisel kui ka maismaal metsast puidu toomisel.

Ka tänapäeval pole töökoera instinkt neil kuhugi kadunud. Just njuufasid koolitatakse oma loomu ja tugevuse tõttu vetelpäästekoerteks.

Kõik, kes on näinud või nunnutanud njuufakutsikaid, teavad, et peale nende karvapallide paitamist on õnnehormoonide hulk ajus täidetud. Ja koera suuremaks kasvades ei kao see karvapall kuhugi - see on lihtsalt veelgi suurem ja kohevam karvapall.

Lisaks kohevusele on nende karvastikul veel tähtsaid funktsioone. Vesi võrdub nende jaoks suure armastusega, just seetõttu on neil topeltkarvastik. Koerte aluskarv on kohev, pehme ja tihe ning pealiskarv jämedakoeline ja pikk.

Njuufade karvastik vajab pidevalt, suisa igapäevast kammimist, et see püsiks terve ja hoolitsetud. Lisaks on see kergesti määrduv, nii et selle korras hoidmine nõuab ka omanikult suurt pühendumist.

Njuufadel on suured ujulestad ja üks täiskasvanud koer võib kaaluda 45–70kg.

Newfoundlandi koeri on nelja värvi: must, pruun, must-valge ning hall. Eestis on ametlikult njuufadena registreeritud esimesed 3 värvi, halle njuufasid meil ei leidu. Samuti aetakse Eestis pidevalt must-valgeid njuufasid segi teise sarnase tõu, landseeriga. Arvukuselt kõige rohkem on meil musti njuufasid.

Kui sa otsid endale maailma kõige lojaalsemat sõpra, siis Newfoundlandi koer on just see valik. Raske on leida njuufadest lahkemat tõugu. Nad armastavad inimesi ja just seetõttu on ta ideaalne valik perre, kus on väikelapsed.

Kuid neil koertel on üks asi, mida nad üldse ei salli - üksindus ja läheduse puudumine. Hellitamist, musitamist, kaisutamist ja sülle võtmist vajavad nad kogu aeg.

Njuufa ei ole kindlasti valvekoer, kuid saab aru, kes on võõras ja kes pereliige. Aga enamasti saavad tema hiigelsuure sabaliputuse osaliseks ka võhivõõrad.

MIDA ON VAJA TEADA ENNE, KUI VÕTAD OMA PERRE NJUUFA? 

  • Nad ilastavad palju
  • Neil on vaja palju ruumi ja nad ise võtavad palju ruumi
  • Nad vajavad vaimset treeningut
  • Nad ajavad palju karva
  • Neid võivad kimbutada tõule omased terviseprobleemid
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles