:format(webp)/nginx/o/2021/07/01/13886210t1h6a6e.jpg)
/nginx/o/2021/06/03/13822296t1hb22f.jpg)
Käes on kauaoodatud suvi, mil saab lõpuks õues sumedat õhtuvaikust nautida. Kui vaid seda tüütut sääsepininat kõrva ääres ei oleks... Miks tiirutavad need tüütud putukad just meie kõrva juures? Ja veelgi enam - kust tuleb selline närvesööv pinin?
Lõpuks selge ⟩ Miks sääsk meil kõrva ääres piniseb?
«See sumin, mida sääsed tekitavad, on tegelikult nende tiibade kokkupeskmise hääl,» sõnas Arizona ülikooli entomoloogia professor Michael Riehle. «Selle heli leviala ja kõla pole pikk, seega ongi seda kõige paremini kuulda just siis, kui nad lendavad kõrva juures.»
Pinina kuulmisel võid olla enam kui kindel, et tegemist on emase olendiga. Seda seetõttu, et emased ja isased sääsed elavad väga erinevat elu. Meessoost sääsed veedavad oma aega enamasti lilleväljade juures ning saavad oma vajalikud nektarid kätte sealt. Neid ei huvita inimesed ega meie veri.
Verejanulised on emased sääsed
Seevastu emased vajavad peale paaritumist kohe verd, et neil oleks piisavalt energiat toota munarakke. Sellele lisaks on emased sääsed varustatud ka ainulaadsete tööriistadega, et nad saaksid külastada oma järgmist ohvrit.
«Me kõik hingame välja oma kehast süsinikdioksiidi ehk süsihappegaasi ja just seda emased sääsed tunnevad. Süsihappegaasi tundmine stimuleerib emassääski alustama nii-öelda peremehe otsinguid. Teisisõnu - sääsed tiirutavadki kõige rohkem ümber meie pea, kuna seal on tunda meie väljahingatavat õhku.»
Olles juba nahal, kasutab ta maitseandureid, et teha kindlaks, kas antud objekti veri on tema söögikorra jaoks piisav. On tehtud uuringuid, et leida seost inimese veregrupi-, tüübi ja sääskede huvi vahel, kuid tulutult. Riehle usub, et suurt rolli mängivad hoopis teised faktorid, näiteks inimese geneetika ja toitumine.
«Inimese nahk annab välja väga ainulaadseid lõhnakokteile, mis on mõnele sääsele atraktiivsemad kui teisele,» räägib Riehle. «Ühes uuringus leiti, et emaseid sääski köitsid rohkem hoopis mehed, kelle nahal oli vähem erinevaid ja rohkem sarnase tüübiga baktereid. Samuti kutsub sääski ligi tume värv, näiteks must.»
Pinina heli kõrgus vastab noodile A
Kui emane sääsk lendab, lööb ta oma tiivakesi kokku umbes 500 korda sekundis sagedusega 450-500 hertsi. Täpselt seesama sagedus on seatud noodile A, millele juhuslikult häälestub ka näiteks orkester enne oma kontserti.
Ehkki meie jaoks kõlab see pinin kileda ja närvesöövana, kutsub just see toon isassääski ligi. Isased putukad löövad oma tiibu kokku palju kõrgemal sagedusel, mida inimkõrv ei pruugigi kuulda. Seda väga lihtsal põhjusel - kui nad on parajasti partneriotsingul, tunnevad nad kohe ära, kes on emane ja kes mitte.
Kui isased lähevad emaste pininat kuuldes metsikuks, ei ole inimesed sellest nii suures vaimustuses. Lisaks pea ümber tiirlemisele meeldivad neile ka meie jalalabad. Need on kohad, mis annavad kehast välja erinevaid aroome, ja see tõmbab vereimejaid ligi. Meist suurem osa ei pruugi üldse märgatagi, kui sääsk on meie jala juures – seda ei ole lihtsalt kuulda.
Sääskede vältimiseks on hea kanda heledaid ja keha katvaid rõivaid ning vältida sääsekoldeid (näiteks märgalad). Samuti on suureks abimeheks putukatõrjevahend.