Riigikogu võttis vastu loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on keelustada Eestis loomade aretamine ja pidamine üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil.
Korobeinik karusloomafarmide keelustamisest: oleme jõudnud uude arenguetappi
Eelnõu ühe algataja, Keskerakonna fraktsiooni liikme Andrei Korobeiniku sõnul on ühiskond andnud selge signaali, et karusloomafarmidel ei ole Eestis tulevikku.
«Vähenenud nõudluse tõttu pannakse ärid kinni isegi nendes riikides, mis on ajalooliselt olnud selle valdkonna turuliidrid. Mõned riigid keelavad karusloomafarmide pidamise,» ütleb Korobeinik. «Samas mõistan ka neid, kes toetavad ettevõtlusvabadust, kuid karusloomafarmide puhul on tegemist marginaalse ärivaldkonnaga ning nende sulgemise majanduslik mõju on olematu. Üldise poliitika kujundamisel on see aga oluline samm.»
Karusloomafarmid on keelustatud Suurbritannias, Norras, Hollandis, Austrias, Horvaatias, Sloveenias, Makedoonias, Serbias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Slovakkias, Luksemburgis, Belgias, Tšehhis, Taanis ning Rootsis.
«Usun, et see nimekiri pikeneb lähiajal veelgi,» lausub Korobeinik. «Oleme jõudnud uude arenguetappi - sinna, kus me ei pea võitlema enam esmaste vajaduste eest ning tänu sellele jagub meil tähelepanu ka sellele, et loomi hästi koheldaks.»
Karusloomafarmide pidajad saavad sulgemise üleminekuajaks 1. jaanuar 2026. a.