R, 9.12.2022

ÜLEVAADE ⟩ Eesti koerakasvatajate koroona-aasta: kutsikasoovijaid rohkem kui eales varem

Maarja-Liis Orgmets
, Lemmiku portaali toimetaja
Eesti koerakasvatajate koroona-aasta: kutsikasoovijaid rohkem kui eales varem
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
«Sületäis õnne» – Cavalier King Charles spanjeli kutsikate pesakond.
«Sületäis õnne» – Cavalier King Charles spanjeli kutsikate pesakond. Foto: Heli Järvet/erakogu

Koerakasvatajad tõdevad kui ühest suust, et viimase aasta jooksul on huvi kutsikate vastu märgatavalt suurenenud. Kuid milliseid väljakutseid on see erakordne aeg veel kaasa toonud?

Suurenenud huvi kutsika seotamise vastu ei ole mitte ainult Eestis, vaid seda on täheldatud ka mitmel pool üle maailmas, kus see on kaasa toonud ülikiire hinnatõusu. Kui näiteks 2019. aastal maksis Inglismaal Cavalier King Charles spanjel keskmiselt 1100 naela, siis 2020. oli tema keskmine hind tõusnud lausa 2250 naelale, vahendab BBC.

Lemmik uuris erinevate tõugudega tegelevatelt Eesti koerakasvatajatelt, kas suurenenud nõudlus on mõjutanud kutsikate hindu ka siin, millised on piirangutega seotud peamised väljakutsed ning kuidas nad ikkagi valivad paljude soovijate seast välja selle kõige sobivama? Kuna iga kasvataja tahab leida oma kutsikale parima pere, tehakse valik põhjalikult kaalutledes.

Retriiver ja labrador

Chesapeake Bay retriiverite ja labradori retriiverite aretamisega tegelev Triinu Ann Mölder ütleb, et pole praegu aktiivne kasvataja ehk ei planeeri oma koertele pesakondi, kuid sel kevadel on väga paljud kutsikasoovijaid tema kenneliga Merrilow ühendust võtnud ja ta on suunanud nad tõuühingu lehele.

«Koroona-aja alguses olin kindel, et inimesed on mõistlikud ning pigem ei võeta uut lemmiklooma, kuid see ennustus oli ikka väga mööda. Huvi kutsikate vastu on suur, eriti retriiverite. Samas, omal nahal olen kasvatajana tunda saanud, kui vähe on mõnel inimesel vaja koerast loobumiseks. Mis saab paari aasta jooksul, kui kõik need nunnud kutsikad ei ole enam nii armsad?» arutleb Mölder. Labradori eest tuleb praegusel ajal välja käia vähemalt 1000 eurot.

Möldri sõnul võib eeldada, et suurenenud nõudluse peale hakkavad «koeraveskid» ehk ebaeetilised paljundajad «jahvatama». «Pikemas perspektiivis on võimalik, et meil on palju õnnetuid loomi ja inimesi, kes kokku ei sobi. Positiivsema poole pealt – võib-olla võetakse ette igas mõttes aegunud lemmikloomadega seotud seadusandlus,» sõnab ta.

Labradoride aretamisega kennelis Bridgestrella tegeleva Birgit Truusi juurde tuli esimene koer 2012. aastal, esimene pesakond sündis 2014. «Koroona on rikkunud mõne koera näitusekarjääri. Juuniorklassi koertega ei saanud piisavalt näitustel käia. Eestis saime mōnel näitusel käia, välisriikidesse kahjuks ei pääsenud,» toob ta viimase tegevusaasta kohta välja.

Pilt n-ö koroona-aja kutsikatest: kenneli Bridgestrella koerad oma esimesel näitusel 2021. aasta jaanuaris.
Pilt n-ö koroona-aja kutsikatest: kenneli Bridgestrella koerad oma esimesel näitusel 2021. aasta jaanuaris. Foto: Birgit Truus/erakogu

Truusi sõnul võib nõudlus olla suurenenud seetõttu, et inimesed on rohkem kodus, kodukontorites. «Rohkem vaba aega on tekitanud inimestel soovi koer võtta,» arvab ta.

Sobilike perekondade valimiseks on tema sõnul üks hea filter. «Kui kutsikasoovija kirjutab ja küsib ainult hinda, siis sellised inimesed välistan. Edasi suhtlen inimestega, kes on saatnud enda ja oma pere põhjaliku tutvustuse,» ütleb ta. Labradoride hinnad jäävad 800-1400 euro vahele.

Kutsikavõtuks soovitab ta oodata normaalse elu taastumist. «Praegu tahetakse liiga kergekäeliselt kutsikat võtta. Kui normaalne elu taastub, siis tihti juhtub, et koera jaoks pole enam aega ja koeral tekivad käitumishäired või muutub pere majanduslik olukord nii palju, et ei suudeta koerale tagada korralikku toitugi,» hoiatab Truus.

Cavalier King Charles spanjel

Heli Järvet on Cavalier King Charles spanjelite kasvatamisega tegutsenud üle 30 aasta. Kuna Eestis siis Cavaliere veel ei olnud, leidis ta lõpuks pika otsimise peale Alice’i, kes on üks Eesti esimesi Cavaliere. «See tõug võlus meid kohe oma välimuse ja iseloomuga ja nii saigi Cavalierde kasvatamisest minu hobi, millega tegelen tänaseni,» sõnab Järvet kennelist Helandros.

Cavalierikutsikate keskmine hind on praegu 2000 eurot. «Kui kõik on läbi kaalutud ja soov kutsikas võtta on pikemat aega küpsenud, siis pole vahet, kas on koroona-aeg või mitte,» leiab Järvet.

Koroonapiirangud on muutnud nii palju, et peredega, kes soovivad kutsikat võtta, tuleb kohtuda välitingimustes. Reisipiirangud on mõjutanud aretusvalikuid, kuna alati pole võimalik sõita isase juurde välismaale.

Samuti Cavalieridega tegelev Marge Allikas kennelist Wellhead toob välja, et koroonapiirangutest tulenevalt ei saanud käia väljaspool Eestit terviseuuringuid tegemas. «Osad uuringud on siiski Eestis üle mõistuse kallid,» leiab ta. Näiteks südameuuring on Soomes umbes poole odavam kui Eestis.

Iiri setter

«Kasvatajaks olemine ei seisne ainult koerte paaritamises ja kutsikate suureks kasvatamises, kuigi mõlemad on selle hobi või pigem elustiili lahutamatud osad. Selleks, et aretusotsuseid teha, on tarvis kursis olla tõus toimuvaga,» räägib Iiri setterite kasvataja Kelli Talving kennelist Nobleton.

Iiri setteritega ristus Talvingu tee juba siis, kui ta oli 13-aastane. «Siis sain oma esimese Iiri setteri Saara, kellega olime nagu sukk ja saabas. Sest ajas saati, nüüdseks juba 16 aastat, on minu kodus alati Iiri setter olnud. Aretusega hakkasin tegelema seitse aastat tagasi,» räägib Talving.

Kelli Talving oma koerte, Iiri setteritega.
Kelli Talving oma koerte, Iiri setteritega. Foto: Jane Faizullin

Üks parim võimalus tõuga tutvuda on käia rahvusvahelistel näitustel. Koroona ajal on need ära jäänud või edasi lükatud ning nii on aretuseks sobivaid paarilisi keeruline leida. «Ma ei näe, et koerte aretaja saaks pikaajaliselt tegutseda vaid ühe riigi piires. Koerakasvataja eesmärk ei ole kutsikaid toota, vaid tõugu säilitada. Ainult Eesti-siseseid paaritusi tehes ammendaksid enamus tõugudest end ilmselt üsna pea,» räägib Talving.

Iiri setter on pärit Iirimaa saarelt ja klassikalisi Iiri settereid võibki kõige enam leida just Suurbritanniast. Seetõttu on Talving aretuses peamiselt just Suurbritanniaga koostööd teinud. «Kui varem oli võimalik minna lennukiga väga hõlpsalt koeraga Iirimaale paaritama, siis täna on see palju keerulisem ja ajakulukam.»

Kui riigipiirid on lukus, on ainus võimalus kunstlik seemendus. «Tänapäeval on õnneks võimalik sperma jahutatult või külmutatult laiast maailmast Eestisse või lähiriikidesse kunstliku seemendamisega tegelevasse kliinikusse tellida. Kui talvel taas selle kohta uurisin, oli sellise teenuse hind võrreldes koroona-eelse ajaga kolmekordistunud,» toob Talving välja.

Iiri setteri pesakond.
Iiri setteri pesakond. Foto: Jane Faizullin

Suurenenud nõudlus kutsika hinda Talvingu sõnul mõjutada ei tohiks. «Märgatavalt kerkinud kutsika hind võiks olla ostjale ohumärgiks, et tegemist ei ole usaldusväärse kasvatajaga. FCI ja Eesti Kennelliidu kasvatajad tegelevad hobi korras tõuaretusega, mitte äriga, ega kergita hindu koos nõudluse kasvuga,» leiab Talving. Eestis tuleb Iiri setteri kutsika eest välja käia 1200-1500 eurot.

Kutsikasoovijatega on Talvingul enda sõnul vedanud. «Meil on tekkinud mõnus sõpruskond, kellega ikka kokku saame. Siia on koroona oma kombitsad vahele ajanud ja pole lasknud meil tavapäraseid ühisüritusi ning jalutuskäike teha,» nendib ta.

Berni Alpi karjakoer

Berni Alpi karjakoerte kasvataja kennelis Ridon Hennet Raili Suitsu sõnul on koroona-aastal murekohaks saanud kutsikate transport. «Ma ei soovi lasta kutsikatel üksi lennata ja reeglina tuleb uus omanik järele või viin ise. Koroona tingimustes on see olnud raskendatud. Paljud kutsikad, kes on pidanud sõitma kaugele, USA, Prantsusmaa jne, olen lihtsalt jätnud saatmata. Inimesed õnneks mõistavad,» räägib ta.

Suitsu sõnul sõltub kutsika hind aretuse kulukusest. Eesti keskmine hind jääb 1500 euro kanti, Ameerikas on Berni kutsika hind vahemikus 2500-5000 USA dollarit.

Kutsika saamine on Suitsu sõnul veidi õnnemängu moodi. «On inimesi, kes ootavad aastaid ja vahel võib õnnestuda, et saab kutsika päris kiiresti. Määravaks saab pere ja kutsika omavaheline sobivus,» ütleb ta.

Landseer

«On oluline, et pered, kes tunnevad huvi mingi tõu osas, saaks selle tõuga lähemalt tutvuda. Varem võis inimestele soovitada minna näitustele ja vaadata seal ringi. Praegu on see keeruline,» räägib ka landseeride kasvataja Ingrid Pakats. «Kuna landseer on Eestis üsna haruldane tõug, siis olen kutsunud huvilisi omale külla koertega tutvuma.»

Landseer rannal.
Landseer rannal. Foto: Ingrid Pakats/erakogu

Piirangud on Pakatsi sõnul aga aretuse seisukohalt paras väljakutse. «Ühelt poolt on mitmetel tõugudel aretuse erinõuded. Mõned neist nõuetest on seotud näitusehinnetega. Olukorras, kus näitusi ei toimu või saab seal osaleda piiratud hulk osalisi, on keeruline neid nõudeid täita. Jah, on võimalik paluda Eesti Kennelliidu juhatuselt aretuse eriluba, aga seda antakse ühe koera kohta ta eluajal vaid üks kord,» sõnab kenneli White'n Black asutaja.

Ka Pakats toob välja, et aretuseks sobiva paarilise leidmine on keeruline. «Kasvataja on küsimuse ees, kuidas saavad kokku emane ja välismaal elav isane. Kas sõita ja arvestada läbitavatel riikide kõikvõimalike piirangutega, mis pidevalt muutuvad, või on mõistlikum tellida sperma siia? Ka siin on kasvataja küsimuse ees, kas lasta saata jahutatud sperma, mille kasutusaeg on piiratud, aga millega opereerimiseks on Eestis teadmised olemas, või planeerida külmutatud sperma kasutamine? Seda aga kahjuks Eestis teha ei saa. Enamasti kasutatakse Soome või Leedu vastava spetsialiseerumisega kliinikuid.»

Tänavu aprillis otsustas ta ise sõita Poola. «Palju oli planeerimist, organiseerimist ja närveldamist. Õnneks läks kõik hästi ja selle sõidu tulemused sünnivad juunis.»

Landseer.
Landseer. Foto: Ingrid Pakats/erakogu

Samuti on paras väljakutse see, kuidas jõuavad kutsikad uutesse kodudesse välismaale.

Eestis sündinud landseerikutsika hind 2020. aastal oli vahemikus 1000-1600 eurot. Pakatsi sõnul võib hind viimase aasta jooksul olla tõusnud, kuid samal ajal on tõusnud ka kulud, mida kasvataja teeb.

Kutsikasoovijad kutsub ta kindlasti endale külla, vahel külastab ka soovija enda kodu. «Ma otsin peresid, kelle osas ma tunnen, et me sobime, ja et nad pakuvad pisikesele karvasele päntajalale armastava ja hooliva kodu.»

Puudel

Puudlite kastaja kennelis Cen Clarence Inga Siili toob välja juba eelpool mainitud murekohti. Naise sõnul on viimane aasta loomulikult ka koerakasvatajate elu palju muutnud. «Kutsikaid ei jätku, hinnad on tõusnud võrreldes koroona-eelse ajaga umbes 20-30 protsenti,» sõnab ta. «Soovitakse broneerida juba ka sündimata kutsikaid. Sellist asja ei ole mina isiklikult kunagi teinud, sest kutsikas peab inimesega ka oma iseloomu poolest sobima,» räägib ta.

Populaarsed pole ainult puudlikutsikad. «Alates pandeemia algusest on hüppeliselt kasvanud huvi kutsikate osas, ja seda mitte ainult puudlite, vaid praktiliselt kõikide tõugude osas,» ütleb ta.

Siili sõnul on suurenenud huvi kutsikate vastu ühest küljest positiivne, andes võimaluse soovijate seast sobiv välja valida, teisalt õhkub paljudest kirjadest emotsiooni põhjal tehtud otsust, sest korraga on tekkinud palju vaba aega, «Tuleb mõelda ka sellele, kuhu panna koer siis, kui pandeemia saab läbi,» hoiatab ta.

Puudli võtmine nõuab suurt pühendumist ja elu ette planeerimist 15 aastaks. Puudlite keskmine hind on 1800 eurot. Suurenenud nõudlus võib Siili sõnul kutsikate hinda mõjutada.

Kutsikasoovijal ei peaks olema vahet, kas võtta koer nüüd või hiljem, küll aga teeb piirangute ajal kutsika võtmise keeruliseks see, kui kutsikakoolid on suletud. «Online koolitusi pakuti, aga see pole ikka päris see, eriti inimestele, kellel on esimene koer. See tugi tuli siis meil – kasvatajatel - pakkuda, nõustada, suunata, aidata.»

Märksõnad
Tagasi üles