Kasside ja koerte veredoonorlus on vabatahtlik harjumus, mis päästab Eesti lemmikute elusid peaaegu igal nädalal. Loomaarst selgitab, millised lemmikud doonoriks sobivad, ning selgub, et veredoonorite leidmine on väga keeruline, kuna puudub verepank ning lihtsasti hallatav doonorite register.
Doonorlusest annab ülevaate Loomade Kiirabi loomaarst Elin Põldemaa.
Millised on koerte ja kasside veregrupid?
Koerte veregruppide süsteem on teistsugune kui inimestel, neil on üle 13 veregrupi. Koerte veretüübi määramine käib DEA (koera punase verelible antigeen) süsteemi alusel, mille abil jagatakse koerad DEA-negatiivseteks või -positiivseteks. DEA-negatiivsed koerad on ühtlasi universaalsed veredoonorid.
Kassidel on kolm veregruppi: A, B ja AB. A on kõige rohkem levinud veregrupp, B on haruldasem ja AB on väga haruldane. Eestis on enam levinud A-veregrupiga kassid.
Kas omate ülevaadet, kui palju kassidest ja koertest doonoreid Eestis on?
Kahjuks puudub Eestis ühine register doonorloomadele, samuti puudub lemmikloomade verepank. Igal kliinikul, kes teeb vereülekandeid, on oma nimekiri doonoritest.
Kas seda on piisavalt või oleks juurde vaja?
Praegu oleme olukorras, kus lemmikloomadest doonoreid on siiski väga vähe, eriti on meil puudus kassidoonoritest. Harvad pole juhud, et otsime doonoreid sotsiaalmeedia platvormide abil, näiteks Facebooki üleskutsete kaudu. Selleks on vabatahtlikud eraisikud teinud Facebooki ka grupi Doonorkoerad ja Kassid. See grupp aitab kliinikutel doonoreid otsida, levitades infot Facebookis.
Lemmikloomade doonorlus on meil, nagu inimestelgi, vabatahtlikkuse alusel ehk siis sõltub paljuski lemmikloomade omanike teadlikkusest, võimalustest ja soovist aidata. Erinevalt inimestest pole meil aga loomade verepanka ehk puudub igasugune verevaru.
Mitu vereülekannet keskmiselt teie kliinikus nädalas tehakse?