/nginx/o/2022/01/17/14313822t1hc146.jpg)
/nginx/o/2021/05/21/13793712t1h6020.jpg)
Varjupaika jõudvate kasside arv ei vähene, vaid pigem kasvab ning seda just kevaditi. Üks pesakond, kes tänavu varjupaika saabunud, paistab aga eriliselt silma: kassipojad on nn kuuevarbalised, keda kutsutakse ka Hemingway kassideks.
ERILINE LEID ⟩ Tallinna varjupaika saabus pesakond kuuevarbalisi kasse (1)
Varjupaikade MTÜ projektijuht Anneli Matsi on analüüsinud viimase viie aasta (2016-2020) statistikat, mis puudutab kasside sattumist varjupaika. Olukord pole kiita. «Saab öelda, et viie aasta jooksul ei ole varjupaika sattuvate kasside hulk vähenenud. Olukord ei parane, vaid läheb aina hullemaks. Abivajajaid saab aina rohkem ja rohkem ning see on kontrollimatu paljunemise tagajärg,» sõnas ta Lemmikule.
Kasside hulga aastaringne dünaamika näitab selgelt, kuidas kevadel, mil emastel kassidel on innaaeg, pannakse alus nn kassipojahooajale. «Aprillis hakkab varjupaigaasukate arv tõusma, mais saabuvad tiined emakassid, kes varjupaigas pojad ilmale toovad ja siis hakatakse leidma ka hulgiti emata kassipoegi. Nii käib see hilissügiseni välja. Võrreldes varakevadega võib kasside arv varjupaigas siis lausa kolmekordistuda.»
Kõikidest varjupaikades viibivatest lemmikloomadest moodustavad kassid lausa 80 portsenti.
Talviti varjupaika sattuvate kasside arv väheneb, kõige vaiksemad kuud on veebruar ja märts. «Talv teeb tänavakassidele liiga, nad saavad hukka.» Soojad talved samas aga pikendavad kassipojahooaega ja 2020. aasta oktoobris võeti vastu suisa rekordarvu kasse.
Kui jaotada aasta pooleks, siis aasta esimeses pooles satub varjupaika 40 protsenti kasside üldarvust ja raskus langeb aasta teise poolde, mil võetakse vastu 60 protsenti kassidest. Kõikidest varjupaikades viibivatest lemmikloomadest moodustavad kassid lausa 80 portsenti.
Selle kevade pesakonnad
Tallinna loomade varjupaika saabunud esimesed kevadekuulutajad leiti ühelt ehitusplatsilt. Nendeks oli neli kassipoega, kes kokku korjati ja leidja poolt varjupaika toimetati.
«Kassipoegade ema pages teadmata suunas. Kassipoegade saabumisest sai suursündmus, sest nende ülevaatusel selgus vahva tõsiasi – neil kõigil on rohkem varbaid, kui me oleme harjunud kassipoegadel nägema,» rääkis Matsi.
Tavapäraselt on kassidel esikäppadel viis ja tagakäppadel neli varvast. Need kassipojad on aga kuuevarbalised. Lisavarvastega kasse kutsutakse ka Hemingway kassideks.
/nginx/o/2021/05/21/13793888t1haac2.jpg)
Pärast ülevaatust sõidutati erilised kassipojad hoiukodusse, kus nad saavad rahulikult suuremaks kasvada. Ka ema suhtes ei kaotatud lootust ning talle korraldati päästeaktsiooni, mis lõppes hästi: kassiema püüti kinni ja viidi varjupaika, kus kontrolliti tema tervislikku seisundit. Pärast seda sai ema poegade juurde ja perekond õnnelikult kokku. Praegu ongi kogu pesakond hoiukodus kosumas ja mõne aja pärast on nad valmis minema uutesse kodudesse.
Võru loomade varjupaiga kassipesakond leiti Kannu külast Võrumaalt. Nende lugu on üsna tüüpiline, mida tihti kuuldakse: talukoha juurde on ennast sisse sättinud kassiema koos viie pojaga. Kassipoegadel on silmad juba peas ja nad naudivad ema hoolt, kes on üks väga tegus kassimamma.
/nginx/o/2021/05/21/13793901t1h753e.jpg)
«Meie omakorda vaatame, et ema oleks terve ja tugev, siis kasvavad ka pojad tugevaks ja terveks. Edasi otsime neile uued kodud ja hoolitseme selle eest, et kõik saavad veterinaarsed protseduurid: kiibid, vaktsineerimised, sise- ja välisparasiitide tõrjed, steriliseerimine või kastreerimine.»
Viljandi loomade varjupaiga lugu on veidi teistsugune. 5. mail poegis ootamatult kass, kes oli varjupaigas juba 15. märtsist saadik. Ta saabus varjupaika Mulgi vallast Lilli külast, kuhu ta lihtsalt ilmus ühte maja õue. Varjupaika on kassike jäänud kauemaks, sest teda kimbutasid tervisehädad. Seetõttu ei ole saanud talle teha tavaprotseduure, mida tehakse enne uude koju minekut.
/nginx/o/2021/05/21/13793900t1h3d05.jpg)
«Tagantjärele saame öelda, et ta oli varjupaika saabudes nn salatiine, sest nii algusjärgus tiinus, mis tal meie juurde jõudes oli, ei paista kuskilt välja. Igatahes on mammal tissi otsas kaks väikest pojakest ja peame pöialt, et kassimamma tervis vastu peaks ning ta pojad üles kasvataks. Kahe kuu möödudes saame siis neile kõikidele uut kodu otsima hakata.»
Metsikust kassipojast sõbralikuks lemmikuks
Matsi sõnul on ainult tänaval elava kassi eluiga lühike – see võib olla ainult paar-kolm aastat. Neist 80 protsenti on haiguste kandjad või ise haiged ja lisaks parasiitidest puretud. Kasse varitsevad ka ohud – liiklus ning maapiirkondades metsloomad.
Isegi, kui kass varjupaika jõuab, pole oht möödas. Siin too Matsi välja veel kassipoja sotsialiseerumise aja, mis jääb ajavahemikku 2.–7. elunädal. «Selle aja jooksul peab kassipojaga tegelema neli erinevat inimest – ainult siis kasvab temast selline nunnumeeter, keda me oma perre soovime. Kui see ajaaken sulgub ja inimestega sotsiaalne side puudub, elab tänaval väikekiskja-metsloom. Sellise kassi varjupaika sattumine ja kodustamine võib tekitada loomale suurt stressi. Stressis kassi immuunsüsteem nõrgeneb või kukub hoopis kokku ja eelnevalt terve kass jääb haigeks. Võib juhtuda, et ei suuda väikesed ja nõrgad kassipojad haigusega toime tulla ja vaatamata varjupaigas saadud ravile võivad surra.»
Üks põhjus, miks kassid ja -pojad varjupaika satuvad, on nn vabakäigukassid – kodukassid, kes lastakse omapäi kõndima. «Kui siis emane kass on steriliseerimata, võib selline jalutuskäik lõppeda soovimatu pesakonnaga, kes kodust välja tõstetakse. Meil on liiga palju kasse ja nii peaks iga vastutustundlik kassiomanik hoolitsema selle eest, et nad ei hulguks ja ei paljuneks ehk siis selleks, et päästa 100 kassi, tuleb alusada sellest, et steriliseerida või kastreerida üks kass.»
Suurenev saabuvate kasside hulk tekitab ka olukorra, kus varjupaik vajab toetajate abi, toitu, tekke jms (lisainfo saamiseks klikka postitusel).