/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2021/05/04/13760313t1h6a66.jpg)
Eesti Metsloomaühingut morjendab Kuusalu vallas Vihasool toimunud kevadine raietöö, mis maksis oravapoegadele elu.
Kes vastutab? Puud võeti maha oravapoegade elu hinnaga (1)
Möödunud nädala lõpus sai Eesti Metsloomaühing teate Kuusalu vallast Vihasoo külast, kus oli teostatud raietöid ja ühest puunotist leidsid möödujad kolm vastsündinud oravapoega, kellest tänaseks vaid üks on ellu jäänud.
Samuti teeb ühingule muret raietöö, mida plaanitakse Mustamäel Männi pargis, sest see häirib loomade pesitsusrahu. «Mitmed männid on märgistatud. Nii mitmelgi puul asub aga oravapesa ja sealhulgas on märgitud ka pildil oleva oravamamma pesapuu. Miks ei austata pesarahu?» küsib ühing sotsiaalmeedia postituses.
Plaanitavaga seoses suhtles Metsloomaühing ka Mustamäe Linnaosa valitsusega ning saavutas kokkuleppe, et neile saadetakse kõik materjalid seoses Männi pargis planeeritavaga. Kohtumine toimub lähitulevikus. Siiski kutsub ühing inimesi, kes Männi pargis liiguvad, tegema pilte ja kaardistama ära puud puud, kus on märgata orava pesasid. «Eriti vajalik on see juba raieks märgitud puude puhul!»
Posted by Eesti Metsloomaühing on Neljapäev, 29. aprill 2021
Mustamäe linnaosa vanema asetäitja sõnul näeb Mustamäe Männi pargi rekonstrueerimise projekt ette, et park muutub veelgi rohelisemaks ja puuderikkamaks. «Rekonstrueerimise raames istutatakse sadu uusi puid ja põõsad ning pargialad, kus ehitustööd ei toimu, piiratakse kogu ehituse ajaks nõnda, et keegi ei pääse sinna lindude ja loomade rahu rikkuma. Kõrval toimuvate ehitustöödega üritatakse neid samuti võimalikult vähe segada. Neid puid, millele on väljastatud raieluba, kontrollitakse enne raie alustamist üle ning ühtegi puud, millel on pesa (ükskõik kas linnu- või oravapesa) ei võeta pesitsemise perioodil maha.»
Metsloomaühing selle vastusega nõus ei ole. «Isegi ükski väga kogenud jahimees ei leia puu kõrval seistes ja seda koputades orava pesa üles! Juba puude kontrollimine ning uuendamine segab pesarahu nii palju, et on oht poegade hülgamiseks,» leitakse.
Samuti ollakse vastu ala piiramisele aiaga, sest see häirib loomade liikumist ja nad võivad aia vahele kinni jääda. «Oleme piisavalt näinud juhtumeid, kus jänes on aia vahele kinni jäänud ja seejuures ennast lootusetult vigastanud.»
Mitmete loodus- ja loomakaitseorganisatsioonide hinnangul on suuri probleeme ka lindude pesitsusrahu häirimisega, sest see on praeguse seadusandluse kohaselt liiga lühike. Lindude pesitsusrahu pikendamise toetuseks kogutakse rahvaalgatusena ka allkirju (vaata siit), mida on kogutud praeguseks ligi 3000.