Eesti hunt leidis Venemaalt pruudi (4)
Kanaküla lähistel Pärnumaal märgistati 6. septembril 2019. aastal isane hunt jälgimisseadmega. Hunt rändas Venemaale ja leidis sealt endale suure tõenäosusega pruudi, kirjutab hundiekspert Marko Kübarsepp.
Püüdmise hetkel oli isase looma vanus hinnanguliselt 16 kuud – kriimsilm sündis sündis 2018. aasta mais. Isend oli väga heas toitumuses, kehakaal oli 38 kilogrammi.
«Sünnikodust lahkus ta küllaltki tavapärase «teise laine» ajal – sügisel, oktoobri keskpaigas. Liikudes alguses ida suunal, võttis territooriumiotsingutel susi õige pea suuna põhja poole, kuni lõpuks Soome laht edasiliikumisele piiri pani. Seejärel rändas hunt katkematult ida suunal, kuni lõpuks 19.11.2019 öösel Narva-Jõesuu asula kohal Eesti-Vene piiri ületas,» kirjutab Kübarsepp sotsiaalmeedias.
Piiri ületus tähendas aga konkreetse looma puhul jälgimisprotsessiga seonduvate välitegevuste lõppu.«Iseenesestmõistetavalt ei ole selline tegevus meie idanaabri juures välisriikide kodanikele lubatud. Nii jäi ainsaks võimaluseks kriimsilma tegemistel silma peal hoida arvutiekraanilt taevakanalite kaudu edastatud punkte vaadates,» täpsustas Kübarsepp.
Pärast Narva jõe ületamist elas hunt Narva ja Vanaküla vahelises piirkonnas. Eelmise aasta jaanuari-veebruari vahetusel oli aga selgelt tuvastatav looma käitumise muutumine reviiri ehk tema kodu ümbruses oleva ala kasutuses.
«Ilmselt oli põhjuseks liigikaaslasest emasloomaga kohtumine. Tõenäoliselt leidis Eestist pärit rändur paarilise koos korraliku kaasavaraga, milleks oli ligi tuhande ruutkilomeetrine piirkond, kus edaspidi ühiselt elama asuti. Reviiri keskpunkt jäi Kotelski looduskaitsealale,» kirjutas Kübarsepp ja lisas, et kahjuks lõpetas jälgimisseade tehnilise rikke tõttu enneaegselt andmete edastamise 8. juunil 2020. aastal.
«Nii kadus hunt lõplikult radariekraanilt ning järgmine kord kuulsime temast alles 2021. aasta veebruaris, kui Venemaalt tuli teade, et otsitakse kummalise kaelarihmaga hundi omanikku.»
Kaelarihmaga hunt olla kütitud 2020. aasta detsembris koos ühe samal aastal sündinud isase kutsikaga Kotelski looduskaitsealalt. Karjas olevat olnud seitse hunti, kellest viis pääsesid puhta nahaga. Võib olla üsna kindel, et ta oli üks karja juhtpaarist ehk siis oma esimese ja ka viimase pesakonna kutsikate isa.
«Hundi rändetee pikkus oli umbes 900 kilomeetrit, linnulennult umbes poole lühem. Tema liikumine üle piiri tõestab, et Narva jõgi ei ole hundile mingiks rändetakistuseks ning et Eesti ja Venemaa vahel toimub huntide verevahetus (geenisiire),» lisas Kübarsepp.