/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2021/04/14/13728083t1h2969.jpg)
Täna avaldatud 2020/2021. jahihooaja küttimisandmetest selgus, et jahihooaja kokkuvõttes kütiti Eestis viimase 60 aasta suurim arv karusid – kokku oli neid 91.
ÜLEVAADE ⟩ Möödunud jahihooajal kütiti viimase 60 aasta suurim arv karusid
Jahihooaja küttimisandmed avaldas Keskkonnaagentuur, ning need näitasid, et eelnevate aastatega võrreldes suurenes metssigade, pruunkarude ja huntide küttimine. Märgatavalt vähenes põtrade, kobraste, metskurvitsate ning enamiku hane- ja pardiliikide küttimine.
Agentuuri sõnul oli karu küttimise taga nende arvukuse suurenemine ja karude tekitatud kahjude sagenemine, millest tulenevalt suurendati 2020. aastal karu küttimiskvooti. Jahihooaja kokkuvõttes kütiti Eestis viimase 60 aasta suurim arv karusid – kokku 91. Samal põhjusel sagenes ka huntide küttimine – neid oli kokkuvõttes 129, mida oli eelneva jahihooajaga võrreldes kaks korda rohkem. Metssigu kütiti ligi kaks korda enam kui kahel eelneval jahihooajal.
Šaakaleid kütiti kokku 60 isendit, mis on märksa enam kui aasta varem (26), kuid siiski mitte nii palju kui aastal 2018 (76).
Liigid, keda kütiti vähem, olid kobras ja põder. Kui eelneval kolmel jahihooajal küündis kobraste küttimine Eestis 7000 isendi kanti, siis möödunud jahihooajal kütiti 5551 kobrast. Põtru kütiti vähem kui seitsmel eelneval jahihooajal, kokku 4813.
Täpsed andmed leiad SIIT.