FOTOD JA VIDEO ⟩ 11-aastane loomasõber Robert päästis hiirepoiss Tupsu

«Kuidagi vaatasin ja leidsin, ta oli täitsa paigal, nagu oleks surnud,» jutustas 11-aastane loomasõber Robert, kuidas ta leidis hiire ja selle päästis. «Hiireke oli vigastatud, tal oli paar haava,» kirjeldas Robert.  Nüüd on hiire nimi Tupsu ja ta on täielikult kodustatud. 

Robert ei osanud päris täpselt öelda, kaua tal Tupsu olnud on ning millal ta täpsemalt loomakese leidis. Ent hiirt nähes hakkas tal kahju ja vanematega kokkuleppele saamine polnud ka eriti raske. 

«Tõin ta koju ja panin puuri, tõin talle toitu ja juua nina ette, sest ta ei liikunud,» rääkis Robert. Puuri leidis ta keldrist, selles pidas kunagi hamstrit tema ema. 

Kuidas Robert oskas teada, mida hiir sööb? «Guugeldasin netist ja kuna olen ka loodushuviline, siis midagi teadsin juba varasemalt,» rääkis Robert. 

Mõni aeg hiljem tekkis Robertil ka mõte, et hiire nimeks peab saama Tupsu. «Alguses ta ei olnud üldse kodulooma moodi. Tupsu oli hästi arg ja ei roninud käe peale ega midagi,» selgitas noormees. Tupsu, kes oli leidmise ajal kõvasti viga saanud, lonkas ka algul.

Kui aga Tupsu juba paranema hakkas, siis oli ta julgem ning ronis Roberti käe peale ja juustesse. «Hakkas ise sööma käe pealt küpsisepuru ja saia. Nüüd käitub nagu koduloom - ei hammusta ega midagi,» kiitis Robert. 

«Kui Tupsu kätte võtta, siis ta hakkab vahel imelikult podisema ja kui talle pai teen, siis ta mõnuleb, hakkab väga vaikselt häält tegema nagu nurruks,» rääkis Robert.