Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets
Saada vihje

Nukker või naljakas? Veidraid arvamusi kasside steriliseerimise kohta (1)

Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kasside steriliseerimise ja kastreerimise kohta levib endiselt palju arusaamu, mis tänapäeva kontekstis tunduvad kohati veidrad.

Igal kevadel ja suvel satub varjupaikadesse ja hoiukodudesse hüljatud kassiperesid. Lemmik uuris, millised uskumused kasside steriliseerimise ja kastreerimisega seoses endiselt levivad, ning selgus, et neid on palju - üks veidram kui teine.

«Pesakondade juurdetootmine on vastutustundetu, kuna tänavatel leidub neid iga-aastaselt tuhandeid,» ütleb kodutute loomade varjupaiga Pesaleidja MTÜ juhataja Johanna Miedel, kelle igapäevatöös on kasside neutraliseerimise teema väga olulisel kohal.

Pesaleidja on oma hoolealuste ostulepingusse lisanud punkti, kus adopteerija on kohustatud hiljemalt kuus kuud peale adopteerimist neutraliseerima oma kiisu Pesaleidja koostööpartneri kliinikus, ning Pesaleidja tasub seal ka arve. «Kergem on kiisuke neutraliseerida, kui hiljem tagamaadega tegeleda, kurjustada teistega, kui pole ruumi varjupaikades neid vastu võtta ning nad lõpuks 40 pealise koloonia tekitavad,» ütleb Miedel.

Sageli ei pruugi mõned loomaomanikud steriliseerimise või kastreerimise vajadust mõista, sest nendega on rahva seas liikvel palju müüte. Nii peavad vabatahtlikud tihti tegelema selgitustööga. «Naljakaid ja mitte nii naljakaid kogemusi seoses müütidega on palju,» lisab Miedel.

Lemmik toob teieni Pesaleidja vabatahtlike ja hoiukodude pakkujate poolt esile toodud arvamused, miks inimesed looma kastreerida/steriliseerida pole tahtnud.

Arvamusi steriliseerimise kohta

««Iga kass peaks enne steriliseerimist vähemalt ühe pesakonna tooma». Seda lauset olen ma väga paljude käest kuulnud. Sinna juurde lisatakse tavaliselt, et «Noh, loomaarstid ju praegu küll ütlevad, et ei pea pesakonda tooma, aga mu vanaema/vanatädi/sõbranna/tuttava/tuttava tuttava kass lõigati varakult ära ja tal tekkisid terviseprobleemid/käitumishäired/ma ise nägin, et kass on õnnetu.»

«Mis mul alati vere keema paneb, on lause: «Aga emane kass tahab ka emarõõme tunda, miks ma pean temalt selle võimaluse ära võtma?». Inimesed ei mõista, et loomadel ei ole sellist sidet oma pojaga nagu inimesel oma lapsega.»

«Meie eelmise kevade saaga «aga see operatsioon on ju ohtlik!». Ja-jah, aastas kaks korda poegida ja neist siis ilma jääda uputamise teel ei ole üldse mingi mõjuga.»

«Minule on räägitud maal olles, et kui kass steriliseeritakse, siis ta ei püüa enam hiiri ja talus pole sellisest kasu. Aga kassi laiskust see küll ei mõjuta. Sama teema oli mul vanaemaga aastaid tagasi, et ei lasknud meil kassi ära lõigata, sest üks pesakond garanteerib, et kass «rahuneb maha» ning poegimisel muutub «targaks loomaks».»

Arvamusi kastreerimise kohta

«Kassid surevad välja, kui nii palju mune maha lõigatakse.»

«Minule öeldi hiljuti, et ei taheta kastreeritud isast kassi, kuna siis kaob jahiinstinkt ära ja kass ei püüa enam hiiri.»

«Kass on vähem isase nägu, kui ta ära kastreeritakse.»

«Et see on veider, et isast kassi peab lõikama, ta ju poegi koju ei too, ainult emased ... sellele aga ei mõelda, mitu kassi suudab üks isane tiineks teha ühel jooksuajal - mina ja maailm suhtumine.»

«Kunagi kuskil keegi ütles, et tema enda kassi küll mingiks Otto-Triinuks teha ei taha (sootuks). Et mehel peavad ikka kerad olema.»

Üldised

«Looma piinamine, sandistamine, kass tahab küla peal ju lõbutseda - need on ikka «parimad», eriti sel sajandil.»

«Mulle öeldi kunagi, et kasse ei peaks steriliseerima/kastreerima, sest kassipojad leiavad omale kergelt kodu - nad on nii populaarsed. Samas, miks on siis nii palju kodutuid kasse? Ja ega pisikestel pole kerge ise hakkama saada.»

Märksõnad

Tagasi üles