Teisipäeval said päästjad väljakutse Pirita randa, kus neid ootas õnnetu hülgepoeg. Kohale rutanud Kesklinna päästekomando päästjad avastasid, et vaese looma ninna on takerdunud õngekonks.
FOTOD ⟩ Päästjad aitasid hülgepoja õngekonksust vabaks ja tagasi merre
Päästjad tegid hülgepojast pildi ning saatsid selle keskkonnaameti spetsialistile.
Hülgebeebi otsustati viia loomakliinikusse, kus arstid eemaldasid konksu. Kui päästjad olid loomakese heaolus veendunud, viisid nad ta tagasi merre.
«Täna said päästjad väljakutse Pirita randa, kus neid ootas õnnetu hülgepoeg. Kohale rutanud Kesklinna päästekomando päästjad avastasid, et vaese looma ninna on takerdunud õngekonks,» kirjeldasid päästjad.
Iga hülgepoeg ei vaja päästmist
Keskkonnaamet palub rannal omapäi lesivaid hülgepoegi mitte häirida. Tänavuaastased hülgepojad veedavadki praegu suure osa ajast rannal ja omapäi. Hülgepoegi häirida või tingimata vette ajada pole tarvis.
Hallhülged võivad sigida nii maismaal kui ka jääl. Emasloom imetab poega 16 päeva, selle aja jooksul ei käi ta ise toitumas. Seejärel võõrutab emasloom noorlooma. Sellel hüljeste jaoks tundlikul perioodil vahetab hülgepoeg valge ja koheva pojakarva hallitähnilise ja madala täiskasvanu karvkatte vastu. Pärast võõrutust võivad pojad olla omaette maismaal 2–4 nädalat, enne kui nad on valmis merele suunduma.
Mistahes moel hülgepojaga kontakti loomine võib loomakest ohustada. Selle asemel, et hülgepoega katsuda, toita või teda pildistada, palub Keskkonnaamet hülgepojast kiiresti eemalduda. Kindlasti ei tohi hülgepoegi endaga kaasa viia. Rannas koeraga jalutades palume lemmikut hoida rihma otsas, et ta ei pääseks hülgepoega häirima.
Kui on selgelt näha, et hülgepoeg on vigastatud ja vajab abi, siis soovitab keskkonnaamet sellest teada anda riigiinfo telefonile 1247.