PANE TÄHELE ⟩ Heiki Valner: hülgepoegi omaalgatuslikult vette ajada ei tohi!
30. märts 2021, 16:24
Loomakaitsja Heiki Valner hoiatab, et liigne agarus hülgepoegade päästmisel võib looma hoopis ohtu seada.
Hüljestel läheb tänavu teatavasti väga hästi ja neid on palju. Samuti on viimasel ajal nii meedias ja kui ka sotsiaalmeedias jagatud mitmeid hülgepoegade päästmise lugusid.
Loomakaitsja Heiki Valner, kes tegeleb igapäevaselt Animal Rescue loomapäästegrupis loomade aitamisega, ütles Lemmikule antud kommentaaris, et viimastel päevadel on ta aga saanud mitu teadet, kus inimesed on hülgepoja vette ajanud ja tunnevad huvi, kas tegu oli õige. Valneri sõnul seda omaalgatuslikult kindlasti teha ei tohi. «Nüüd selle ühe artikli eeskujul inimesed tahavad hülgele head ja ajavad hülgepojad merre. Seda ei tohi teha!» ütles Valner.
Hädas olevast hülgepojast peab teada andma spetsialistile, kes annab nõu, mida konkreetses olukorras teha ja hindab, kas ta on ka tegelikult ohus. Loomapäästja sõnul pole rannal lebavad hülgepojad tegelikult veel iseseisvaks eluks ega vetteminekuks valmis ning see ongi hülgeriigis tavaline, et ema pole kogu aeg poja juures, vaid ajab kusagil kaugemal juba omi asju.
Hülgepoegi tohib päästa ainult teatud juhtudel, näiteks siis, kui ta on vigastatud, liigub autoteel või rahvarohkes kohas.
Hülgepoegi tohib päästa ainult teatud juhtudel, näiteks siis, kui ta on vigastatud, liigub autoteel või rahvarohkes kohas. Nii on ka Animal Rescue loomapäästegrupp hülgeid ära toodud Stroomi ja Pirita rannast ning Russalka juurest, kus liigub palju inimesi.
Teateid hädasolevaist hülgepoegadest on aga tulnud ka Viimsist, Kaberneemest, Keila-Joalt ja Toilast, kuid sinna pole loomapäästjad sekkunud, kuna seal väga palju inimesi ei liigu.
Rannaribal lebavate hülgepoegade jaoks on väga ohtlikud lahtiselt ringi jooksvad koerad, sest nad võivad hülgepoega rünnata. «Siis ei pruugi hüljes ka kohe surma saada, vaid jääb sinna vigastatult vedelema.»
Ka oma blogis kirjutas Valner hiljuti, et hülgepoja abistamise vajadust on isegi temal kogenud loomapäästjana keeruline hinnata. «Eile õhtulgi tuli üks video, kust abi otsiti ja nõu päriti. Loomahakatis tundus mullegi kuidagi loid ja saatsin selle kohe merebioloog Mart Jüssile edasi, et ta sedapuhku ka mind ennast juba nõustaks. «Täitsa tavaline magav hüljes ja pole tal häda midagi. Väga noor. Ilmselt hiljuti ilmavalgust näinud,» oli Mardi hinnang,» kirjutas Valner.
Valner paneb inimestele südamele, et nad hülgeid ei pildistaks, silitaks ega neid muul moel torgiks.