Kummutame kasside steriliseerimise ja kastreerimisega seotud müüdid

Pilt on illustreeriv. FOTO: Shutterstock

Varjupaikade MTÜ projektijuht Anneli Matsi kummutab levinumad kasside steriliseerimise ja kastreerimisega seotud müüdid.

Levivad müüdid ja väärarusaamad loomade steriliseerimise ja kastreerimise kohta võivad tunduda naljakad, kuid tekitavad nõutust ja kurbust, sest pigem on tegu eneseõigustusega kui looma heaolu eest seismisega.

Inimesed kipuvad loomadele omistama inimlikke omadusi, arusaamu ja väärtusi (antropomorfism), mõistmata loomade tegelikke vajadusi ning teadmata loomade viit vabadust.

Loomal on õigus:

  • olla vaba janust ja näljast;
  • olla vaba ebamugavusest;
  • olla vaba vigastustest, valust ja haigustest;
  • väljendada vabalt liigiomast käitumist;
  • olla vaba hirmust ja kannatustest.

Me kuuleme tihti väiteid, et steriliseeritud/kastreeritud kass ei ole enam täisväärtuslik, vaid on sandistatud. Kastreeritud isane kass «ei saavat enam teha mehetegusid» ning «emaselt kassilt on võetud emarõõmud». Oleme kuulnud järgmisi sõnu: kuidas ma jätan looma ilma rõõmudest, mida elu meile pakub ja mina küll ei tahaks nendest rõõmudest ilma jääda.

Ometi ei oota me ju kassidelt, et nad armuks, looks ühise kodu, kus lapsi kasvatada ja ühiselt ümber laua noa ning kahvliga süüa. Kuid just sugulise paljunemise aktis samastatakse kass inimesega ja leitakse, et seksi puudumine tekitab kassile tohutut kurbust.

Inimesed ei näe probleemi ka selles, et kassid vabalt ringi jooksevad, kuigi teame, kui ohtlik on kassidele tänapäevane tehiskeskkond. Väga palju kasse saab tänavatel hukka autorataste all ja oma lühikese eluaja jooksul on nad vaevatud näljast, haigustest ja parasiitidest. Kas sellist elu me neile siis tahamegi?

Selleks, et elada täisväärtuslikku ja kvaliteetset elu, ei pea loom saama järglasi ja kirurgiline sekkumine paljunemise peatamiseks ei põhjusta loomale psühholoogilisi kannatusi. Pigem elab opereeritud lemmikloom kodus hoopis rahulikumat ja stressivaba elu ning tema eluiga on tunduvalt pikem.

Müüt: steriliseerimis-kastreerimisoperatsioon on ohtlik

Tänapäeval areneb loomameditsiini valdkond sama jõudsalt nagu inimmeditsiin. Kaasaegsed operatsioonimeetodid on jõudnud sinnani, et lõikus on loomale võimalikult ohutu, valutu ja vähe traumeeriv. Unustusse on vajunud pikad lõikushaavad, mitmed õmblused ja niitide eemaldamine. Emase kassi steriliseerimishaav on paar sentimeetrit pikk, õmblused on nahasisesed ja iseimenduvad.

Paksuks võib sööta igasuguse kassi. Vastutustundlik loomaomanik valib oma lemmikule täisväärtusliku ja tervisliku toidu, mille energiasisaldus vastab kassi elustiilile.

Isane kastreeritakse kaasaegsel meetodil, kus operatsiooniks tehakse väike avaus ja õmblusmaterjali ei kasutatagi. Peale operatsiooni saavad emased selga mugava vesti, mis takistab kõhualuse lakkumist ja isased ei saa selga sedagi ning jätkavad oma igapäevast elu. Peale operatsiooni toimub lühiajaline järelravi ja haava tuleb ainult nädalapäevad jälgida.

Et opereerimiseks tehakse kassile narkoos, siis on aus välja öelda, et iga narkoos on risk. Looma vanuse kasvades muutub narkoosirisk suuremaks. Kui soovitakse seda riski vähendada, siis on võimalus lasta teha operatsioon loomakliinikus, kus tehakse inhalatsiooni anesteesia. Just seetõttu ongi soovitatav operatsioon ette võtta, kui kass on noor.

Steriliseerimisel/kastreerimisel on omad plussid, millest esikohal on ärahoitud soovimatud pesakonnad. Lisaks jääb emastel kassidel ära organismi kurnamine ja stress, mis kaasneb tiinuse, poegimise ja poegade hooldamisega ning vanemas eas puudub oht piimanäärmekasvajate ja mädaemaka tekkeks. Isased kassid on tervemad, sest puudub sugutung, mis ajaks hulkuma ja pulma teistega kaklema ning jäävad olemata kakluses saadavad vigastused, nakkushaigused.

Müüt: opereeritud kass läheb paksuks

Paksuks võib sööta igasuguse kassi. Vastutustundlik loomaomanik valib oma lemmikule täisväärtusliku ja tervisliku toidu, mille energiasisaldus vastab kassi elustiilile. Kui rahulikul kassil on kalduvus ülekaalulisusele, siis tuleb valida lahjem toit ja piirata maiuspalakeste jagamist.

Samuti tuleb oma kassiga tegeleda ja talle tegevust pakkuda. Kassi võib harjutada trakse kandma, et saaks temaga rihma otsas jalutama minna ja selliselt talle vajalikku liikumist pakkuda. Toredaks tegevuseks kassi elu rikastamisel on trikkide õpetamine, lisaks interaktiivsete mänguasjade kasutamine, mille kasutamisel saab kass väljendada oma liigiomast käitumist.

Müüt: opereeritud kass ei püüa enam hiiri

Maakohtades elavatelt kassidelt oodatakse sageli abi majapidamist ründavate näriliste eemale hoidmisel ja muretsetakse, et opereeritud kass ei püüa enam hiiri. Kui kassil on väljakujunenud jahikäitumine, siis steriliseerimine või kastreerimine seda käitumist enam ei muuda. Kes oli enne laisk, see on seda edasi ja kes oli enne hea hiirekütt, on seda ka nüüd. Pigem hoiab siis kass rohkem koduligi, kus hiirekontrolli ametit pidada. Selliselt väheneb ka oht lõpetada metsas mõne kiskja hammaste vahel.

Meil on kindel teadmine, et kasse on Eestis liiga palju. Liiga palju kasse satub varjupaika – küll täiskasvanud ja poegi, küll emaseid ja isaseid, küll tiineid või emasid koos poegadega. Ja arvulises osas ei ole vähenemist märgata. Iga päev pakume Varjupaikade MTÜ varjupaikades peavarju ja hoolitsust keskmiselt 500 kassile. Talvel võib olla see arv veidi väiksem, kuid suvel ja sügise jälle poole võrra suurem.

Tagasi üles
Back