Loomade eestkoste organisatsiooni Loomus liige Anu Tensing toob välja kümme põnevat fakti kanade kohta.
KAS TEADSID? ⟩ Kanakarja hierarhia ja rääkimine munadega: üllatavad faktid kanade kohta
1. Kanad põlvnevad džunglindudest ja dinosaurustest
Kodustatud kana (Gallus domesticus) arvatakse olevat puna-džunglikana ehk bankiva kana alamliik. Geneetilistes uuringutes on leitud, et hall džunglikana aitas kaasa kana arengule. Isegi üllatavam on, et Tyrannosaurus rexi jalaluu pehmest koest leitud konserveeritud valkude keemilise struktuuri võrdlus näitas evolutsioonilist seost Tyrannosaurus rexi ja kodustatud kana vahel.
2. Kanad on empaatiavõimelised
Nagu teistegi loomariigi emad, kaitsevad kanad oma poegi väga. Bristoli ülikooli loomade heaolu ja käitumise uurimisrühmas tehtud uuringud on näidanud, et kodustatud kanad näitavad füsioloogilisi ja käitumuslikke reaktsioone, kui nende tibud on isegi kergelt ahastuses. Kui tibud puutusid katse ajal kokku õhupuhumisega, kasvas emakanade pulss ja nende silmade temperatuur langes. Samuti muutsid nad oma käitumist ja muutusid koheselt erksamaks, kui nende tibud häält tegid. Need reaktsioonid näitavad selgelt, et täiskasvanuid kanu mõjutab teiste emotsionaalne seisund ja nad saavad sellest aru.
3. Kanadel on oma keel
Kanad oskavad karjakaaslastega suhelda, kasutades mitmeid erinevaid häälitsusi, millel kõigil on erinev tähendus. Siiani on tuvastatud 30 erinevat häälitsust, ulatudes oma noorte kutsumisest, häirekõnede ja üksteise hoiatamiseni. Veelgi üllatavam on see, et kanapered hakkavad omavahel suhtlema juba enne tibude koorumist. Emakanad "räägivad" munadega, sageli teevad nad seda nurruva häälega. Koorumata tibud suhtlevad vastu, toksides munakoort.
4. Kanad näevad unenägusid
Nagu teistel lindudel ja imetajatel, on ka kanadel kiirete silmaliigutustega uni ehk REM-uni, mis tähistab teadaolevalt unenägude nägemist. Lindudel toimub REM-uni vaid paar sekundit korraga, samal ajal kui inimesed võivad selles faasis viibida kauem, alates minutist kuni tunnini. Kanadel on aga ka unefaas, mida inimestel pole. See on USWS-uni ehk ühe ajupoolkera aeglase laine uni. Selles faasis puhkab ainult pool ajust, samal ajal kui teine pool jääb ärkvele. Sellepärast võite näha kanu aeg-ajalt magamas nii, et üks silm on avatud ja üks silm kinni – see on evolutsiooniline kohanemine, mis võimaldab neil kiskjate suhtes tähelepanelik olla ka siis, kui nad magavad.
5. Kanadel on suurepärane lõhnataju
Kuigi spetsiifiliste lõhnade kohta pole tehtud palju uuringuid, on teadlased leidnud, et kanadele meeldib näiteks vanilje lõhn, geraniool suurendab tibude aktiivsust ning küüslaugu lõhn kanadele ei meeldi.
6. Kanad näevad rohkem värve kui inimesed
Kanade maailm pole sugugi mustvalge. Kui inimese võrkkest sisaldab koonusrakke, mis on tundlikud punase, sinise ja rohelise lainepikkuse suhtes, siis kanadel on lisaks koonusrakud, mis suudavad tuvastada violetseid, sealhulgas ultraviolettkiirguse lainepikkusi!
7. Kanade nokad on väga tundlikud
Kana noka ots koosneb ülitundlike retseptorite klastritest, mis võimaldavad neil teha vahet erinevate tekstuuride ning ainete ja esemete vahel.
8. Kanadel on karjas väljaarenenud hierarhia
Nii nagu inimesed, moodustavad ka kanad sotsiaalseid struktuure. Igale kanale on määratud oma roll alates karja kaitsmisest kuni söötmise eest vastutamiseni ning kõik kanad teavad oma rolli karjas. Kuigi meil võib olla raskusi sarnase suuruse ja värvusega lindude eristamisega, tunnevad kanad oma karjakaaslased hõlpsasti ära ja mäletavad nende kohta sotsiaalses hierarhias.
9. Kanad on lustlikud loomad
Kanadele meeldib mängida ja nad jooksevad, hüppavad ja päevitavad, kui neile selleks võimalus antakse. Kindlasti oled näinud vahvaid videoid, kus kanad puude peal hüppavad või põõsastelt marju nopivad.
10. Kanad on nutikamad kui väikelapsed
Kanad on demonstreerinud võimet mõista, et objekt või elusolend on endiselt olemas ka siis, kui see on tema silma alt väljas. See on midagi, mida väikelapsed aja jooksul arendavad. Lisaks näitasid juba viie nädala vanused tibud võimet eristada suuremat hulka esemeid ja kaaslasi.
Täna, 19. märtsil tähistatakse mitmel pool maailmas linnulihapäeva (Poultry Day), ning seetõttu kutsume just täna kanade heaolu peale mõtlema. Broilerid ehk lihaks kasvatavate kanade elu on üürike ja piinarikas - nende elu kestab enamasti vaid kaks kuud ja seegi on veetud karmides tingimustes. Näiteks broilereid on Eestis lubatud pidada ühel ruutmeetril ligikaudu 15, mõningates tingimustes isegi rohkem.