/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/03/05/13664104t1hb839.jpg)
Jaanuari viimasel nädalavahetusel toimunud talvisel aialinnuvaatlusel osales 3055 linnusõpra 2050 paigast, mis on Eesti ühe populaarseima harrastusteaduse algatuse ajaloos paremuselt kolmas tulemus.
Külm ilm soosis aialinnuvaatlejaid: näha võis haruldasi talvitujaid
Kolme vaatluspäeva jooksul loendasid osalejad 71 470 lindu 69 liigist. Kõige populaarsem vaatluskoht oli jätkuvalt aed, ent vaatlusi tehti ka parkides ja kalmistutel. Ühes vaatluskohas märgati keskmiselt 35 lindu.
Kõige enam märkasid vaatlejad rasvatihast, keda kohati 93% vaatluskohtades ja kes moodustas neljandiku kõikide lindude koguarvust. Rohkelt märgati ka põldvarblasi ja rohevinte. Talvised olud sundisid aedadesse oma saagile järgnema ka põnevaid röövlinde ja nii kohatigi kokku 69 raudkulli, 26 hiireviud, 24 värbkakku ja 19 hallõgijat.
Nälg tõi toidumajadesse ka muidu haruldased talvitujad: kokku loeti 67 punarinda, üheksa käblikut ja üks mustpea-põõsalind. Esmakordselt kaheteistkümne aasta jooksul märkasid aialinnuvaatlejad kõrvukrätsu, rabahane ja sooparti.
Talvise aialinnuvaatluse eestvedaja Aarne Tuule tõdes, et korralik talveilm soosis vaatluste tegemist. «Linde toideti suuremas osas vaatluskohtades ning kuna jaanuar oli lumine ja külm, siis oli ka lindude vajadus lisatoidu järele suurem. Nüüd aga on paras aeg tasapisi lindude lisatoitmine lõpetada ning asuda täitma suvist aialinnupäevikut,» lisas Tuule.
Kaheteistkümnendat korda toimunud talvise aialinnuvaatluse kokkuvõttega saab tutvuda lehel eoy.ee/talv. Kolmeteistkümnes aialinnuvaatlus toimub 28.–30. jaanuaril 2022.