Pommuudis Setomaal hundiga kohtunud suusatajast võttis naljaka pöörde

Setomaal suusatanud mees kohtus hundiga. Foto: Peeter Pihelgas

Eile püüdis tähelepanu uudis mehest, kes elas Setomaal suusatades üle kõheda kohtumise hundiga. Tänaseks on selgunud, et tegemist ei olnudki päris loomaga, vaid hoopis mulaažiga.

«Pildi tegin Setomaal Lõunalaagri paigas,» kommenteeris suusataja Peeter Pihelgas eile Eesti Jahimeeste Seltsile (EJS) saadetud pilti, millel paistab olevat hunt.

Nimelt arvas Setomaal Tedresoo kandis suusamatkal käinud mees algselt tõsimeeli, et kohtas oma teel hunti. Ja ausalt öeldes me ei imesta, sest mehe tehtud pilti nähes uskus seda sama nii EJS kui uskusime ka meie.

Kes nähtus lõpuks siiski kahtlema hakkas oli pildi saatnud mees ise. Mingil põhjusel hakkas teda närima mõte, et tegemist võis olla siiski mulaažiga ning palus EJS-il piltuudis eemaldada. Elu24 toimetuseni jõudis antud teadmine tänu vihjele.

Pole aga välistatud, et just sina satud silmitsi mõnes elus hundiga ja seetõttu ei tule kahjuks teada, kuidas sellises olukorras käituda:

Kuidas käituda kui kohtud hundiga – Eesti Jahimeeste Seltsi 7 soovitust

Ära lähene hundile, loom võib seda võtta kui ohusignaali või rünnet. Kuigi hundiga kohtumine võib tunduda erakordse sündmusena, mida soovite pildile jäädvustada, tasub selles tegevuses olla ettevaatlik.

Tagane rahulikult ja võimalikult märkamatult selles suunas, kust tulid. Joosta pole mõtet, kuna see annab loomale otsese ohusignaali. Samuti tasub meeles pidada, et metsloom on kiirem ning tõenäoliselt on ta sind juba varem märganud.

Ära jäta toidu- ja loomakasvatuse jäätmeid vabalt vedelema. Tihti kipuvad metsloomad tulema asulatesse ja majapidamiste lähestikku just seetõttu, et inimesed on jätnud toidu- ja loomakasvatuse jäätmed vedelema, mis on loomadele kerge toidusaak.

Kui peaksid hunti nägema sõiduteel, väldi kokkupõrkeid. Selleks alanda sõidukiirust ja kui on näha, et loom asub teed ületama, oleks mõistlik peatuda, sisse lülitada ohutuled ning vajadusel vastu liikuvatele sõidukitele ohust märku anda. Hunt liigub tihti karjas ja peale ühe hundi teeületust tuleks silmas pidada, et neid võib teele ilmuda rohkem.

Ära kunagi sööda hunti. Kui metsloom harjub toitmisega, kaob inimpelgus ning ta tuleb järjest tihedamini asulatesse toitu otsima.

Vigastatud või kahtlaselt käituvat hunti ei tohiks samuti häirida. Haavatud või haige metsloom on alati ohtlikum kui terve. Helista Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile (1313) ja kirjeldada olukorda, kust antakse juba edasisi juhiseid.

Kui liigud koos koeraga, ära lase tal rihmata joosta. Koer võib häirida metslooma ja/või ise ohvriks sattuda.

Allikas: Maa Elu.

Viimane ulukiseire viidi läbi 2019. aasta sügisel. Siis oli Eestis kokku 25 hundi pesakonda (hundikarja, kus sündisid kutsikad).

Veebruari lõpu seisuga on Eestis kokku kütitud 131 hunti, lisaks üks eriloaga Harjumaal.

Keskkonnaamet kehtestas tänavuseks jahihooajaks küttimismahu 140 isendit. Seega enamik küttimismahust on täidetud, 18 luba jäi aga realiseerimata.