Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

PILDID Uskumatu lugu: loomakaitsjad kavaldasid rändest maha jäänud toonekure üle

Copy
Metsloomaühingu vabatahtlikud püüdsid viimaks toonekure kinni.
Metsloomaühingu vabatahtlikud püüdsid viimaks toonekure kinni. Foto: Eesti Metsloomaühing / Facebook

​Oktoobri lōpupoole anti esimest korda teada Jälgimäe toonekurest, kes oli rändest maha jäänud. Ilmad muutusid külmemaks ning murelikke kõnesid erinevatelt kohalikelt ja juhuslikelt möödujatelt muudkui tuli.

«Kui meie vabatahtlik Raili teda esimest korda vaatamas käis, istus kurg posti otsas pesal. Põõsast sahistades sai selgeks, et lind lendab ja seejuures veel vägagi hästi,» kirjutas Eesti Metsloomaühing oma Facebooki lehel.

Lume taustal oli lindu väga raske eristada.
Lume taustal oli lindu väga raske eristada. Foto: Eesti Metsloomaühing / Facebook

«Kui toonekurg peaks nõrkema kuskil oma pesast eemal, jääb ta märkamata,» muretsesid loomakaitsjad. Mure järjest kasvas, kuid lind viibis siiski igal ööl oma pesal, mis pani õhtutele punkti ja koorem langes muretsejate südamelt.

Kurele peibutiseks välja pandud toit kadus ning lind hiilis isegi kuuris, kuhu teda meelitada üritati. Siiski jäi õige hetk, et uks kinni panna, tabamata.

Kurge püüti meelitada kuuri, kuid kaval plaan osutus arvatust keerulisemaks.
Kurge püüti meelitada kuuri, kuid kaval plaan osutus arvatust keerulisemaks. Foto: Eesti Metsloomaühing / Facebook

Päevad muudkui läksid, ilmad soojenesid taas ja kure pärast südant vaevanud inimesed said taas kergemalt hingata. Päevasel ajal lendas lind pōldude kohal vōi liikus ringi aedades.

Raili käis peaaegu iga päev kurge kontrollimas ja toitu juurde viimas, et kohalik inimene saaks ikka kure kuuri meelitatud ja hädaline enne järgnevat külmalainet kinni püütud.

Kuna kõigi külaelanikega loomakaitsjatel kontakti polnud, oli keeruline jälgida, et toitu antaks vähe ja vaid meelitamiseks.

Kure ülekavaldamiseks pandi pikk nöör akna juurde, et sellest ōigel hetkel märgates sikutada ja uks kure järel sulgeda. Samal ajal tegutses teisel pool aeda naabrimees sama meetodiga. Peibutiseks mõeldud toit oli kuuris, ukse sulgemiseks vajalik nöör majani tõmmatud ning üle jäi vaid kurge oodata.

Aasta esimestel päevadel sai kurel lõpuks kompostihunnikus istumisest isu täis ja uudishimu ajas ta ringi luusima. Ilmselt tundus soe ning toidulauaga kaetud töökoda kurele väljakutsuv. Peremees aga oli valvel ning kolmandal katsel oligi lind käes.

Kolm kurge ootavad nüüd kannatlikult kevade saabumist, et taas vabadusse pääseda.
Kolm kurge ootavad nüüd kannatlikult kevade saabumist, et taas vabadusse pääseda. Foto: Eesti Metsloomaühing / Facebook

5. jaanuaril pakkisid vabatahtlikud Raili ja Kristi kure transpordiks talvekodusse. Kohvreid kaasa polnud vaja võtta, sest seal ootab teda ees soe laut, kaks sama saatusega liigikaaslast ja rohkelt toitu.

Tagasi üles