:format(webp)/nginx/o/2020/12/30/13554646t1h2a50.jpg)
Eesti Metsloomaühing palub metsloomade nimel inimestel aastavahetusel ilutulestiku laskmisest loobuda, sealjuures selgitades, millist mõju avaldavad paugud näiteks lindudele.
Eesti Metsloomaühing palub metsloomade nimel inimestel aastavahetusel ilutulestiku laskmisest loobuda, sealjuures selgitades, millist mõju avaldavad paugud näiteks lindudele.
«Paanikas linnud tõusevad pimedas lendu, kuid nad ei orienteeru. Nad ei saa aru, mis toimub ning põgenevad kabuhirmus. Paljud neist surevad uusaastahommiku esimeste tundidega. Meie isegi ei märka seda kõike,» kirjutab Eesti Metsloomaühing oma Facebooki lehel.
Talvekülmaga võib öine ootamatu energiakulu olla tappev, hommikuni seda lihtsalt ei jätku.
«Ilutulestike halb ja hävitav mõju loomadele on teada. Amsterdami ülikoolis Hollandis on uuritud, mis juhtub lindudega uusaastaööl, kasutades selleks radareid. Öösel linnud magavad ning vali heli, plahvatused ning tugevad valgussähvatused äratavad nad üles. Olukord on täiesti ootamatu ja hirmu tekitav. Talvekülmaga võib öine ootamatu energiakulu olla tappev, hommikuni seda lihtsalt ei jätku. Paanikas lennatakse liiga kõrgele - 500 ja enamgi meetrit. Põrkutakse objektide vastu, sest ei orienteeruta. Lennatakse liiga kaugele merele ja ei jõuta enam tagasi tulla. Suvise ilutulestiku tõttu jäetakse maha pesad, kus on pojad,» selgitatakse ilutulestiku võimalikku mõju tiivulistele.
Kui ikkagi on otsustatud rakette lasta, siis pannakse inimestele südamele, et seda ei tehtaks looduskaitsealadel, metsades, parkides, veekogude ääres või rannas. Samuti palutakse enda järelt kogu prügi ära koristada.
Ilutulestiku kasutamisele pakutakse välja mitmeid teisi vahvaid alternatiive: