Nahkhiireaasta kulmineerus lennuka unejuttude võistlusega

Pruun-suurkõrv nahkhiir. Foto: Peeter Kümmel/Sakala/Scanpix

Täna kuulutati videosilla vahendusel välja nahkhiirte unejuttude võistluse võidutööd. 2020. aasta loomale nahkhiirele pühendatud unejuttude konkursil osales ligi 70 haridusasutust ja esitati üle 450 unejutu. 

«Eestisse talvituma jäävatel nahkhiirtel algas tardune periood ja on väga tore, et paljud lapsed ja noored seda oma loominguga sisse juhatada aitasid,» ütles nahkhiirte unejuttude žürii liige, Eesti Loodusmuuseumi zooloog Lennart Lennuk.

Konkurss oli tihe, eriti alg- ja põhikooliastmes, ning konkursile esitatud unejutud olid fantaasiaküllases vormis. Jutuvõistluse töödest kõlasid läbi ka müüdid, mis ikka ja jälle nahkhiirte kohta levivad. Näiteks, et nahkhiired on pimedad, kardavad valgust või joovad verd.

«Eestis leiduvate nahkhiirte kohta viimane ei kehti ning oli tunda, et enamik unejuttude autoritest oli ka uurimistööd teinud, et nahkhiirtest parem ettekujutus saada. Nahkhiirte müütide kummutamine võtab palju seletamist ja nahkhiireaasta ettevõtmised on siin kindlasti abiks olnud,» rääkis Lennuk.

Unejuttude võistlus oli vaid üks paljudest nahkhiireaasta ettevõtmisest. Oluline rõhk oli nahkhiirte laiemal tutvustamisel ja kaitsmisel. Aasta jooksul toimus ka palju loodushariduslikke sündmusi: Eesti Loodusmuuseumis saab külastada näitust «Hirmus armas nahkhiir», Tallinnas Tammsaare pargis avati lendnäitus «Supervõimekas nahkhiir» ning sama näitust saab peagi näha ka Piusa külastuskeskuses. 

Eestis tehti ligikaudu 30 nahkhiirteretke, koolitati üle 40 loodusgiidi nahkhiirtest rääkima, valmistati nahkhiirte varjekaste, jälgiti looduskaamera abil nahkhiirte talvitumist, tutvustati nahkhiirte elu meedia vahendusel ning aasta lõpetas unejuttude võistlus. 

Näitus «Hirmus armas nahkhiir» jääb Eesti Loodusmuuseumis avatuks 2021. aasta septembrini, nahkhiirte supervõimete näitusega saab Tammsaare pargis tutvuda detsembri lõpuni.

Parimad nahkhiirte unejutud on varsti kättesaadavad ka laiemale auditooriumile. Täpsema info leiab peagi Eesti Loodusmuuseumi ja Eestimaa Looduse Fondi sotsiaalmeedia vahendusel. 

Žüriisse kuulusid esindajad Terioloogia Seltsist, Eesti Loodusmuuseumist ja Eestimaa Looduse Fondist. Konkursile esitatavate tööde puhul hindas žürii nii loomingulist lähenemist, vormi, ülesehitust, sõnakasutuse oskust, aga ka sisu tõepärasust.