OLULINE ⟩ Suur söögiisu võib lemmiku hukuni viia

Ülekaaluline kass Foto: Reuters

Ülekaaluliseks loetakse looma, kelle kehakaal ületab optimaalset kuni 19 protsenti. Rasvunuks, kui kehakaal ületab optimaalset 20 protsenti või enam.

Ülekaalulisus on lemmikloomadel tänapäeval järjest rohkem levinud terviseprobleem, mille all kannatab üle poole lemmikutest, sõnas PetCity kliiniku veterinaar Kertu Kivirand.

Optimaalses kaalus loomadel on keharasva 15–20 protsenti. Suur osa loomaomanikest ei ole paraku teadlikud, et nende lemmik on ülekaaluline ega sellega kaasnevatest terviseriskidest. 

Ülekaalulisega kaasnevad terviseriskid

Ülekaalulisus ei ole pelgalt liigne rasva kogunemine kehas, vaid ka pideva kroonilise madalatasemelise põletikuga kulgev haigusseisund. Liigne rasvkude vabastab hormoone ja põletikumediaatoreid, mille kogumõju organismile on seni teadmata.

Ülekaalulisus soodustab paljude teiste haiguste teket või raskendab nende kulgu.

Leitud on seoseid:

• liigesehaiguste;
• hingamisprobleemide;
• neeruhaiguse;
• suhkruhaiguse;
• põieprobleemide;
• kõrge vererõhu;
• poegimisraskuste;
• südamehaiguste;
• osa kasvajate vahel.

Ülekaaluline loom talub sooja ilma kehvemini ja on seega ka suuremas kuumarabanduse ohus. Samuti on neil suurenenud anesteesia- ja operatsioonirisk ning teatud operatsioone ei pruugi saada enne kaalulangetust teha.

Samuti on aeglustunud haavade paranemine. Leitud on seoseid käitumisprobleemidega. Näiteks on avastatud, et rasvunud koerad valvavad oma toitu ja varastavad palakesi suurema tõenäosusega ning isegi hauguvad rohkem ja on sõnakuulmatumad.

Ülekaalulisuse põhjused

Tänapäeval on lemmikloomade söötmine tehtud üpris lihtsaks. Täisväärtuslikke krõbinaid ja konserve on poelettidel väga erinevaid valikuid. Samas ei suuda omanikud sageli lemmikule piisavas koguses füüsilist aktiivsust pakkuda.

Nii söödetaksegi toiduga loomale rohkem energiat kui ta ära kulutab ning ülejäägid kogunevad rasvkutte. Loom ei taju, kui palju toitu ta päeva jooksul sööma peaks ja kehtib reegel, et mida maitsvam toit, seda suurem isu.

Sageli on põhitoidukordade vahel ka snäkid või preemiad, palakesi antakse oma toidulaualt juurde või on krõbinad/konserv terve päeva vabalt ees.

Mingil määral on ülekaalulisusel geneetiline taust.

• Mõned tõud on suurema isuga ja suurema rasvumisriskiga (näiteks labradori retriiver, pikakarvaline taks, šoti terjer).
• Samuti on mõju steriliseerimisel/kastreerimisel, sest pärast operatsiooni looma ainevahetus aeglustub ja aktiivsus väheneb, kuid isu suureneb.
• Ka osa ravimite pikaaegne manustamine võib põhjustada kehakaalu tõusu, näiteks glükokortikosteroidid, barbituraadid ja innapreparaadid.
• Harvematel juhtudel ja enamasti vanematel loomadel võib kaalutõus olla seotud ka endokriinhaigustega (kilpnäärme alatalitlus, neerupealiste ületalitlus, diabeet). Sellisel juhul on tõenäoliselt märgata ka muid muutusi looma tervises või siis ei anna põhjalik dieedipidamine soovitud kaalulangust.

Pärast operatsiooni tuleks järk-järgult üle minna kastreeritud/steriliseeritud looma toidule.

Siinkohal on oluline, et omanik jälgiks looma kehakonditsiooni ja korrigeeriks vastavalt toitumist. Ainult tõug või steriliseerimine/kastreerimine ei tee looma paksuks, põhjuseks on siiski liigne söötmine ja vähene aktiivsus.

Ülekaalu ennetamine on oluliselt lihtsam kui selle alandamine, sõnas Kivirand.

Stressisöömine

Mõnikord võivad lemmikud liigselt süüa stressist, ärevusest või igavusest. Kui loom otsib omaniku tähelepanu, arvatakse sageli, et lemmik tahab süüa. Tegelikult võib tegu olla igavuse või millestki muust tingitud tähelepanu vajadusega. Seetõttu peaks sagedase söötmise asemel loomale teisi tegevusi otsima, näiteks mängima temaga.

Rasvumise risk on suurim vanuses 5–11 aastat. Tänapäeval suureneb kutsika-kassipojaeas ülekaaluliste loomade osakaal ja neil on ka edasises elus suurem risk rasvumiseks.

Kahtluse korral tasub konsulteerida loomaarstiga, kes lemmiku üle vaatab. Seejärel saab paika panna kaalulangetusplaani ja valida õige toit dieedipidamiseks.