VIDEO ⟩ Saue vallast leitud rebane põdes rasket nakkushaigust

lemmik.postimees.ee
Copy

Eesti Metsloomaühing jagas 8. novembril Facebooki vahendusel lugu 19. oktoobril Saue vallast Jõgisoo külast Liidumäe bussipeatuse lähedal leitud haigest rebasest.

Rebasel olid silmad rähmased, ta hingas raskelt, hambad olid kõvasti kokku surutud ja ta liikus väga vaevaliselt, tuigerdades, vahendas Metsloomaühing. Seal piirkonnas ringi liikuvate koerte ja kassidega kokku puutumise ning seeläbi võimaliku nakkuse leviku vältimiseks tõsteti rebane siseruumi.

Metsloomaühing palus teatajal helistada riiklikule keskkonnainfo telefonile 1313 kui ka Saue jahiseltsile, et väga halvas seisundis, hingevaakuv rebane hukata ja laborisse analüüsimiseks saata. Rebane suri teavitaja juures krampides.

Ühendust võeti VTA-ga

Õhtul, peale tööpäeva lõppu, analüüsisid Anneli Sinirand ja Katrin Idla tekkinud olukorda ning otsustasid abi saamiseks pöörduda Veterinaar- ja toiduameti (VTA) poole. Kujunenud olukorras oleks olnud vastutustundetu viia ilmselgete haigustunnustega rebane lihtsalt metsa, sest sellega oleks võimaliku nakkust edasi levitatud.

Matmine ilma analüüse tegemata ei tundunud õige lahendusena, sest kõiki oleks jäänud kummitama küsimus, mis siis ikkagi rebasel viga oli? Rebasel oli väga ilus karvastik ning kärntõbi surma põhjusena esialgu välistati, kirjutas Metsloomaühing 

20. oktoobril teavitati VTA-d olukorrast ja plauti abi rebase suunamiseks laborisse, et selgitada välja tema abitu seisundi põhjus ja võimalik nakkusoht.

Käesoleval nädalal saadi VTA-lt info, et Jõgisoo külast leitud rebasel diagnoositi koerte katk. Eelmise aasta lõpus, 2019. aasta detsembris viidi Harku vallast kiirabikliinikusse rebane, kelle koerte katku analüüs andis samuti positiivse tulemuse.

Harles Kaup, Veterinaar- ja toiduametist kirjutas, et Harjumaal, eelkõige Harku vallas, on teada varasemalt mitmeid koerte katku juhtumeid ning antud leid näitab koerte katku leviku laienemist metsloomade populatsioonis, vahendas Metsloomaühing.

Metsloomaühing tuletab loomaomanikele meelde, et oma koera saab koertekatku kui ka marutaudi haigestumise eest kaitsa vaktsineerimisega.

Jõgisoo rebasele tehti ka marutaudi test, mis negatiivne oli. Viimane marutaudi nakatunud loom leiti 2011. aastal Venemaa piiri lähedalt. Alates 2013. aastast on Eesti ametlikult marutaudivaba riik. Venemaal on marutaud aga jätkuvalt levinud ning nakkuse leviku vältimiseks tehakse Eesti metsades iga-aastaselt rebaste ja kährikute peibutussöödaga vaktsineerimist.

Metsloomaühing paneb inimestele südamele, haigustunnustega metsloomad ei tohi jääda abita. Neid ei tohi jätta metsa alla ja päris kindlasti ei tohiks selliseid loomi metsa tagasi viia, sest nii levitatakse haigust edasi!

Metsloomade ravi ja ülalpidamist saab toetada tehes annetuse:

Swedbank: EESTI METSLOOMAÜHING, konto number: EE952200221067573100

SWIFT/BIC kood: HABAEE2X, Selgituseks: «Metsloomade abistamiseks!» 

Annetustelefonid on: 9009933 (annetad 5 eurot) ja 9009955 (annetad 25 eurot)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles