T, 6.12.2022

KARUSLOOMAFARMIDE ÕUDUSED ⟩ Väärkoheldud rebaste piinarikas elu

Anna Maria Naanuri
, Reporter-toimetaja
Väärkoheldud rebaste piinarikas elu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tallinn, 30.01.2020. Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad andis karusloomafarmide sulgemiseks kogutud allkirjad üle Riigikogu esimees Henn Põlluaasale.
Tallinn, 30.01.2020. Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad andis karusloomafarmide sulgemiseks kogutud allkirjad üle Riigikogu esimees Henn Põlluaasale. Foto: SCANPIX

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad jagas oma Facebooki lehel blogipostitust, milles vabatahtlikuna tegutsev Tairi Tuisk lugejateni karusloomafarmide heaoluprobleemid toob.

Rebased karusloomafarmides

Igal aastal kasvatatakse ja hukatakse karusloomakasvandustes miljoneid rebaseid: peamiselt sini-, hõbe- ja punarebaseid ja nende karvavärvuse mutante. Punarebane on laialt levinud ja eestlastele väga tuttav intelligentne metsloom. Hõberebane on aretatud punarebasest, mis on saavutatud muteerumise tulemusena. Sinirebane on polaarrebase teisend.

Kulude kokkuhoidmiseks hoitakse loomi kitsastes traatpuurides, tihti mitme kaupa koos. Elu umbes ühe ruutmeetri suuruses traatpuuris välistab kümnetel kilomeetritel liikuma kohastunud rebase liigiomased tegevused, nagu näiteks jooksmise, ronimise, pesaurgude kaevamise või jahtimise. Sellised elutingimused on loomale nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt väljakannatamatud. 

Lisaks rahuldamata põhivajadustele kannatavad puurirebased tihti valulike haiguste, raskete haavade ja pideva hirmuseisundi all. Loomade jäsemed moonduvad traatvõrel seismisest, mis tekitab kogu elu vältel valusid. Karusloomafarmides vohavad ka parasiidid ja nakkushaigused. 

Ka hukkamisprotseduuril arvestatakse eelkõige tootjate huviga: et hoida looma karvkate ilusana, tapetakse rebased elektrilöögi abil, surudes neile ühe elektroodi suhu ja teise pärakusse. Tegemist on valulise surmaga. On dokumenteeritud kaasuseid, kus loom ärkab veel üles, kui teda juba nülitakse. Tapmisele eelnev käitlemise protseduur on samuti stressirohke. Tegemist on ebahumaanse hukkamismeetodiga. Karusloomafarmi loomade kannatusi täis elu lõpeb piinarikka surmaga.

Juba kaks kümnendit tagasi koostatud Euroopa Komisjoni karusloomakasvatuse loomade heaolu raportis toodi selgelt välja, et kasutatav kasvatussüsteem põhjustab loomadele tõsiseid probleeme, standardpuur ei vasta loomade baasvajadustele ja loomade terviseprobleemide tähelepanuta jätmine ei ole harv nähtus. 

/.../

Blogipostitust saab edasi lugeda SIIN.

Märksõnad
Tagasi üles