Oudekki Loone: inimväärset elu ei saa elada, kui me samal ajal piiname teisi olendeid ja hävitame oma keskkonda

Oudekki Loone. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Loomuse taskuhäälingu Loomade Hääl saatejuht ja toimetaja Sven Paulus usutles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liiget Oudekki Loonet, kelle sõnul ei saa ühiskonda üles ehitada inimeste ja loomade kannatustele.

Mis veenis teid alla kirjutama karusloomafarmide keelustamise eelnõule?

Mind ei olnudki eriti vaja veenda. Ma olen alati pooldanud seda, et karusnahafarmid Eestis keelustada. Ma ei poolda midagi, mis sisaldab elusolendite piinamist ja karusnahafarmid tänasel kujul kindlasti on nende piinamine. Ma arvan, et sellistel asjadel ei ole Eestis kohta.

Millised on peamised argumendid selle poolt?

Me ei saa oma ühiskonda üles ehitada kannatustele – inimeste kannatustele ja loomade kannatustele, laiemalt kogu meie ökosüsteemi kannatusele. See on vale. Spetsiaalsed karusnahafarmid on kõige koledam jäämäe tipp, sest loomi peetakse seal väga vastikutes ja neile absoluutselt mitte loomuomastes tingimustes isegi mingi tõsise vajaduseta, see on tapmine meelelahutuseks ehk miski, mis ei peaks meie kultuuri kuuluma. Tapmine meelelahutuseks lihtsalt kasumi teenimise eesmärgil – see on väga selgelt väga jõle. Kogu tänapäevane intensiivne loomapidamine on miski, mille me peame ümber vaatama.

Mida arvate argumendist, et meie kliimas on karusnahk vajalik?

Siin on kaks nurka. Üks nurk on see, et naftast saab ka toota erinevaid sooje rõivaid. Teine küsimus on see, et seni kuni me liha sööme, seni on ju mõistlik, et need loomad kasutatakse täielikult ära. Kuni me lambaliha sööme, saab ka soojapidava lambanahkse kasuka. Kui me nüüd vaatame seda, mida tehakse minkidest või tšintšiljadest, siis mõnikord tehakse kasukaid ka, aga üldiselt on need boad, mida ei kasutata isegi soojapidamise eesmärgil, vaid need on lihtsalt puhtalt edevuse asi. Oma edevuse asja sa võid küll naftast teha. Väga ilusaid asju saab teha ka taimsest kangast, mitte ainult sünteetilisest kangast. Pidada minki, kes tegelikult tahab vee ääres elada, kitsastest väikestes puurides, et temast saaks võtmehoidja saba – siin ei ole midagi pistmist sellega, kas see on meie kliima või ei ole meie kliima.

Mida ütleb karusloomafarmide keelustamine meie ühiskonna väärtuste kohta?

Ütlebki seda, et meie ühiskond ei toeta piinamist. Ma arvan, et see on väga-väga oluline väärtus. Et me ei arva, et kasumi tootmiseks on kõik lubatud. Et kui see toob kasumit, siis teeme ükskõik mida – paneme loomad pisikestesse puuridesse, kus nad kogu oma elu põhimõtteliselt kannatavad.

Me tahame elada ilusat, mõistlikku ja head elu. Eesmärk ei ole iseenesest rikastumine, vaid on inimväärse elu elamine. Inimväärset elu ei saa elada, kui me samal ajal piiname teisi olendeid ja hävitame oma keskkonda. Need asjad lihtsalt ei ole võimalikud. See on üks samm niisuguses suunas. Ma loodan, et see on esimene samm, aga kindlasti mitte viimane. Kogu intensiivpõllumajandus, mitte ainult loomakasvatus, vaid ka laiem põllumajandus, mis on ökosüsteemile jälle väga kahjulik, see on järgmine suur samm.

Ei ole kindlasti nii, et teeme selle eelnõu ära ja siis ongi kõik korras. Ei ole kõik korras! See on üks samm, aga kindlasti võiksid sellele järgneda ka järgmised sammud. Kui ma kutsun kõiki üles toetama, siis ma kutsun ka läbi mõtlema, kunas ja millisel viisil me võiksime hakata tegema järgmisi samme. Loomulikult tuleb ühiskonda veenda. Mul on hea meel, et kui nii 15 aastat tagasi karusloomafarmide osas ei olnud veel mingit teadlikkust, siis tänaseks Loomus, aga ka teised organisatsioonid, on väga selgelt selle teadlikkuse tekitanud ja inimesed ära veennud. Mul on hea meel, et meil parlamendiliikmetena on väga vähe tööd avalikkuse veenmisel.

Viimaste aastate jooksul on see kolmas kord, kui karusnahafarmide keelamise eelnõu jõuab Riigikogusse. Mida on tarvis selleks, et see seaduseks vormuks?

Selleks on vaja Riigikogu häälteenamust. On vaja, et poolthääli oleks rohkem kui vastuhääli. Eelnõu ei taha isegi mitte 51 häält, ta tahab lihtsalt poolthääli. Me kindlasti räägime kõigi enda kolleegidega ja selgitame kõiki argumente, miks see hea on. Me anname ka selle sõnumi, et uusi farme pole mõtet teha ja tarbimine nagunii kukub. Ja me anname võimaluse praegustele farmipidajatele mõistlikult sellest ärist väljuda, et nemad ka nälga ei jää. Ma arvan, et need on päris head argumendid.

Ma kutsun üles kõiki rääkima oma saadikuga. Lihtsalt rääkima oma piirkonna saadikuga. Võib-olla praegusel hetkel on isegi parem rääkimine kui kirja kirjutamine, sest kirju on väga palju kirjutatud. Aga otse rääkimine ja selgitamine on väga mõjus. Räägi oma saadikuga! Ütle talle, et see on üks hea asi!