Jaak Valge: karusloomafarmide keelustamine ei lähe kuidagi vastuollu rahvuskonservatiivse ideoloogiaga

Jaak Valge. Foto: Margus Ansu/PM

Loomuse taskuhäälingu Loomade Hääl saatejuht ja toimetaja Sven Paulus usutles Riigikogu EKRE fraktsiooni liiget Jaak Valget. Intervjuus selgitab Valge oma seisukohti karusloomafarmide keelustamise suhtes.

Jaak Valge, kas teie pooldate karusloomafarmide keelustamist?

Jah, ma pooldan nende suurte karusloomafarmide keelustamist, kus loomi kasvatatakse ainult karusnaha saamiseks. Ma väikestest pereettevõtetest ei oska rääkida, peaksin siin oma arvamuse alles kujundama. Ma ei räägi tegelikult ka meie erakonna nimel, sest meie erakonnas on ka selles küsimuses mitmesuguseid arvamusi nagu ühes demokraatlikus ühiskonnas neid olema peab. Aga ma kindlasti toonitaksin ka seda, et karusloomafarmide keelustamine ei lähe kuidagi vastuollu rahvuskonservatiivse ideoloogiaga, mida mina jagan. Mitmes Euroopa riigis, kus suured karusloomafarmid on keelustatud, on seda tehtud just konservatiivide algatusel.

Millised on teie argumendid karusloomafarmide keelustamise poolt?

Ajaloolasena ütlen, et asjaolud on muutunud. Me elame teistes tingimustes kui minevikus elasime. Minevikus hakati karusnahka kasutama ikkagi sooja saamise eesmärgil. Ja minevikus olid staatuse sümboliks just väiksemate ja haruldasemate karusloomade nahkadest rõivad. Oleme filmidest näinud, et Vene tsaarid kandsid sooblinahkseid kasukaid ja mütse. Nüüd on spetsiaalselt karusnahaks kasvatatud loomade nahkadest saanud luksuskaup, mis ei lisa ju inimeste heaolule mingisugust väärtust juurde. Ja ainult karusnaha saamise eesmärgil loomade väikestes puurides pidamine põhjustab loomadele suuri ja tarbetuid kannatusi millegi sellise nimel, mida me tegelikult ei vaja ja mida suurem osa inimesi isegi ei kasuta.

Tihti tuuakse selline argument, et karusnahk on meie kliimas hästi praktiline. Kas ta ikka on?

Kindlasti mitte. Kunagi oli, aga praegu karusnahka üldiselt sooja saamise eesmärgil ei kanta. Nagu teada, siis sünteetilisest materjalist saab palju parema soojahoidmisega riideid, mis on hoopis kergemad ja mugavamad. Me ei kujuta ju keegi ette, et me paneksime tänapäeval väikesele lapsele kasuka selga, kui on pakane väljas. Ja loodusmatkale või suusatama ei pane ka keegi kasukat selga. Pigem karusnahast või karusnahksete detailidega rõivaid pannakse selga presidendi vastuvõtul. Ja statistika näitab, et 4/5 karusnahast kasutataksegi detailide valmistamiseks, nagu jopekraed, võtmehoidjad, mütsitutid jne. Sel ei ole külma eest kaitsmisega suurt midagi pistmist. Teine asi on lambanahk, aga ega lambaid ei kasvatata spetsiaalselt puurides karusnaha jaoks. Neid kasvatatakse teisel otstarbel.

Mida ütleks karusloomakasvanduste keelustamine meie ühiskonna väärtuste kohta?

Eks ta seda ütlebki, et meie ühiskond ei soovi loomadele tarbetuid kannatusi ega ei soovi ka tarbetut luksust. Ja selles mõttes on ju tore, et meie avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et umbes 70 protsenti meie inimesest ei pooldagi karusloomafarme. Ja ausalt öeldes on see minule kui demokraatia pooldajale, eriti otsedemokraatia pooldajale ikka väga tugev argument.

Eestis on karusloomafarme jäänud üsna väheks, see tööstusharu on hääbumas. Kui riigikogusse tuleb uuesti karusloomafarmide keelustamise eelnõu, siis kuidas teie seisukoht on, kas hakkate seda toetama?

Eks ma tutvun sellega täpselt, mida keelustakse ja mõtlen läbi ja hääletan kindlasti oma südametunnistuse järgi. Minu eelnevat juttu kuulates pole ilmselt raske aimata, kus suunas mu näpp läheb, kui õiget nuppu otsin.

Loomus pakub huvilistele esmakordset ja ainulaadset võimalust jälgida ühe julma tööstuse keelustamisprotsessi Eestis. Alates märtsist teevad Loomuse liikmed regulaarseid sissekandeid blogisse, milles kajastatakse oma tegevusi karusloomafarmide keelustamiseks Eestis: mis tehtud, mis teoksil.

Toeta Loomuse keelustamisteekonna jätkamist SIIN või helista annetustelefonile 900 0100 (5 eur) / 900 0101 (10 eur).