Millised on suviti lemmikloomi varitsevad ohud ja kuidas neid ennetada?

Foto: Shutterstock

Suvi on nüüd ametlikult käes, mis tähendab, et on puhkuste ja seikluste aeg. Kui aga kaasad aktiivsetesse tegevustesse ka oma neljajalgse sõbra, siis loe kindlasti, kuidas ennetada suviti lemmikuid varitsevaid ohtusid.

Kuumarabandus ja vedelikupuudus

Koertel pole higinäärmeid, mistõttu saavad nad palavust leevendada lõõtsutades ehk kiirelt suu kaudu hingates. Sellest aga ei piisa, et ülekuumenemist vältida. Loomal on inimesest erinev termoregulatsioon, mistõttu kuumenevad nad inimestega võrreldes kiiremini üle. Lase kuumal suveilmal koeral võimalikult palju puhata. Ära jooksuta teda liialt. Hoolitse selle eest, et lemmikul oleks kogu aeg ligipääs puhtale joogiveele. Hoia vett varjus. Samamoodi tekita lemmikule varjualune, kuhu ta liigse päikese eest peitu saaks pugeda. Kui loom peab palju toas olema, siis veendu, et aknast päike talle otse peale ei paista, võimalusel tõmba kardinad ette ja pane jahedamasse nurka näiteks jahutav matt. Et väljas ka kuumemate ilmadega hea oleks olla, pane talle selga jahutusvest.

Pikemaks jalutuskäiguks planeerige aga varahommikune või hilisõhtune aeg, kui päikest pole ja ilm jahedam on. Sama kehtib ka siis, kui plaanid minna lemmikuga vee äärde, et teda ujutada. Kindlasti uuri enne, et koht, kuhu lähete, oleks lemmikloomadele lubatud. Asi, mida iga suvi korrata tuleb: ära jäta lemmikut autosse! Auto temperatuur tõuseb kiiresti isegi siis, kui see on varju jäetud.

Kui aga märkad, et koer on muutunud rahutuks, nõrgaks, tal on tasakaalu- ja seedehäired, tekivad hingamisraskused ja ta oksendab, vii ta ruttu varju ning tee märjaks käpad, kõhualune ja peapealne ning seejärel pöördu lemmikute kiirabisse.

Veelompidest joomine

Suvel sajab ja viga, mida tihti kiputakse loomaomanikena tegema, on see, et lastakse lemmikul veelompidest juua. Tegelikult ei tohiks, kuna see on soodne pinnas bakterite levikuks. Sealt juues võib koer haigestuda eluohtlikku nakkushaigusesse leptospiroosi. See on küll tõsisem probleem kevadeti ja sügiseti, kuna UV-kiirguse tõttu on suvel seda vähem, kuid sellegi poolest tasuks see koerale juba kutsikaeas selgeks teha, et lompidest juua ei tohi. Et jalutuskäigud mõnusad oleks ja lemmik värsket vett juua saaks, võta kaasa veeanum või spetsiaalne koertele mõeldud joogipudel.

Kalaluud ja pulgad

Kui plaanite randa minna, siis arvesta, et koerad tunnevad ikka huvi kõige vastu, mis rannas leidub. Näiteks on hea pulki närida ja samamoodi haaravad lemmiku tähelepanu kaldale uhutud surnud kalad. Paraku võivad pulgad, väikesed kalaluud ja muu säärane loomale kõrri kinni jääda. Kergemal juhul võivad puupinnud vigastada suuõõnt, kuid seegi võib loomale väga haiget teha. Et koera tähelepanu neist eemale juhtida, võiks randa kaasa võtta mänguasju, näiteks uppumiskindlad veemänguasjagad. Nii saad oma sõbrale vees samaaegselt kosutavat jahutust ja mängulusti pakkuda.

Hoia ka heal ujujal pilk peal

Randa minnes arvesta, et ükskõik, kui hea ujuja sinu koer ka ei oleks, võib teinekord ka väga entusiastlik ujuja ohtu sattuda ja ka kõige vaprama koera ramm raugeda. Oma kehaehituse tõttu on koer ujudes alati samas asendis ega saa väsimuse korral jalgu maha panna nii nagu inimesed seda saavad. Nii võib ta aga uppumisohtu sattuda. Pane talle ujuma minnes päästevest selga. See on kindlasti hädavajalik ka siis, kui plaanid koera paadireisile või aerulauale kaasa võtta.

Sinivetikas

Kuumemad ilmad ajavad õitsele ka sinivetikad, seega jälgi infot, mida veekogude seisundi kohta jagatakse. Tavaliselt on saastunud vesi kollakasroheline ja hägune. Kui inimene vett alla ei neela ja pärast ujumist end ära peseb, ei ole sinivetikad talle ohtlikud. Loom võib ujudes aga vett alla neelata või pärast sellises vees ujumist oma karva lakkuda ja nii mürgituse saada. Kui tekib kahtlus, et koer on sinivetikatega kokku puutunud või saastunud vett joonud, proovi tema suu ja karvastik puhta veega loputada ning pöördu võimalikult kiiresti veterinaari poole.

Grillipeod ja ülesöö(t)mine

Suvi ja grillimine lihtsalt käivad kokku. Kui oled kutsunud ka külalisi, tasub neile kohe öelda, et laua pealt koerale toitu ei antaks. Seda ka siis, kui koer kõige kurvema pilgu ette manab. Peotoit pole loomale! Šokolaad, vürtsikad kastmed, maitsestatud liha ja šašlõkk võivad lemmikule tõsiseid tervisekahjustusi põhjustada, rääkimata mõttetutest lisakaloritest. Kindlasti ära anna loomale ka kanast järele jäänud konte, kuna kondid võivad koerale kurku kinni jääda ja sooleummistuse tekitada. Samuti ei ole head pähklid, viinamarjad, rosinad, avokaado, toored ja rohelised kartulid, sibul ja küüslauk. Et lemmikloom ka peo puhul midagi „erilist“ maitsta saaks, premeeri teda parem spetsiaalselt koertele mõeldud maiustega.

Rästikud

Üldiselt räsitkutest koerale väga ohtu ei ole. See sõltub muidugi ka looma suurusest. Mida väiksem on koer, seda suuremad on riskid. Kui koer saab rästikult hammustada jalgade või keha piirkonda, siis tõenäoliselt ei juhtu midagi. Kui rästik tabab aga pea või kaela piirkonda, võib koeral tekkida hingamisteede turse, mis viib lämbumiseni. Sama on putukate nõelamisega. Kui kahtlustad rästiku rünnakut ja märkad, et koer hingeldab järsku rohkem, eritab sülge ja tal on seedeprobleemid, pöördu koheselt lemmiklooma kiirabisse.

Putukad ja parasiidid

Sääsed, kirbud ja puugid põhjustavad loomale suurt ebamugavustunnet. Puugid levitavad borrelioosi ja ehkki on levinud arvamus, et loomad sellesse haigestuda ei saa, on paraku vastupidiseid näiteid. Halvem on muidugi see, kui koer puugi pere keskele toob. On väga oluline oma lemmikule regulaarselt ussirohtu anda, aga loomapoodides on juba küllaltki suur valik ka puukide ja sääskede peletuseks erinevaid vahendeid. Konsulteeri veterinaariga ja küsi temalt julgelt nõu!

Seiklusterohket suve!