ÕNNELIK LÕPP ⟩ Omapäi jäänud Tallinna kosklatibud leidsid uue ema
12. juuni 2020, 08:06
/nginx/o/2020/06/11/13146613t1h96a4.jpg)
5. juunil võtsid Eesti Metsloomaühinguga ühendust Lilleküla päästekomando töötajad, kelle kätte oli sattunud kaheksa kosklapoega. Tibude ema ei leitud ning nii tuli neile leida uus pere.
«Leiti nad kuskilt parklast, kus nad olid juba pikemat aega olnud. Meie vabatahtlik võttis linnupojad üle ja läks esiti otsima nende ema Mustamäe parditiigist. See aga tulemusi ei andnud ja jäi ainult üle otsida neile asendusema,» jagas Metsloomaühing sotsiaalmeedias. «Ka Snelli tiigil ja Paljassaares ei ujunud ühtegi kosklaperet ja kuna aeg oli juba hiline, jäi sel õhtul nende emmeks meie vabatahtlik.»
Kuna kosklaid on inimesel väga keeruline sööma saada ja tihti nad ka teesklevad söömist, oli ühingu vabatahtlikel suur hirm, et hommikuks on mõni nõrgem neist alla andnud. Seda enam, et vähemalt pool päeva olid nad söömata ja joomata. Linnupojad tuli üles äratada ja kõik imenipid mängu panna, et nad natukenegi sööksid. See tasus ennast ära – tibudel sai kõht täis ning kosutav ööuni võis alata.
6. juuni hommikul läksid vabatahtlikud Pirita jõe äärde ja mõne tunni möödudes leiti ka kosklapere. Kosklapoja hääle peale ujus ema lähemale ja üks pisike sai vette lastud, et näha kas ta ka omaks võetakse. Kahjuks hakkas kosklaema teda agressiivselt ründama ja üks vabatahtlikest sumas läbi vee kosklatibule järele. Mõne aja möödudes üks linnupoeg suri. Ilmselt seesama, kes läbi tuuseldati.
Tibudele anti vahepeal meevett, et neil energiat jätkuks ja seejärel võeti veel kord ette sõit Mustamäele lootusega leida nende pärisema, kuid taas tulutult. Vahepeal tuli teade, et Rocca Al Mare kooli juures võib olla kosklaema koos poegadega, samal ajal otsisid teised vabatahtlikud kasuema Löwenruh' pargist.
Ööpäeva möödudes leiti vabaõhumuuseumi lähistelt kosklapere, kes ujus aina kaugemale. Selleks, et nendeni pääseda tuli läbida oksterägastik üle kivide, käes kast linnupoegadega. Ruttu võeti üks kosklapoeg kastist välja, et ta oma abitut kutset asendusemmele kuulutaks. Seekord plaan õnnestus — kosklaema ujus lähemale, kõik pojad said vette ja võeti omaks. Nii ujus uhke kosklaema oma lasterikka pesakonnaga kaugustesse.
«See tohutu saaga oli seda kõike väärt. Kosklapojad said uue ema, mõned uued kasuvennad-õed ja uue võimaluse elada,» rõõmustas ühing lõpetuseks.