Tallinna vaikses eramajade piirkonnas on kahe naabri vahel pikalt vindunud vimm koera pärast, kes ühe naabri sõnul aastaid praktiliselt igapäevaselt ja tihti tundide kaupa järjest, valjuhäälselt ning ilma igasuguse mõistetava põhjuseta haugub.
Mure haukuva koera pärast on tallinlaste tüli aastatepikkuseks venitanud
Probleem ulatub aastate taha — alates 2017. aastast on kannatav osapool teinud neli kirjalikku ja mitmeid suulisi kaebusi, kuid olukorraga tutvumas käinud inspektorid pole leidnud piisavalt tõendeid, mis põhjendaksid koeraomaniku karistamist.
Ajaga on olukord kaebaja sõnul pigem süvenenud: väidetavalt kujutab haukumine pidevat monotoonset välismüra, mis kohalikes elanikes on põhjustanud kroonilise stressiolukorra. Häiritud on elanike uni, lastel ja täiskasvanutel on tekkinud keskendumishäired, mis on omakorda viinud rahustavate ravimite tarvitamiseni. Väikelaste päevase une tagamiseks tuleb aga piirkonnast eemalduda selle asemel, et lasta neil välja puhata koduaias.
Koeraomanikust pere aga vältivat suhtlemist ja on «tülikad» naabrid oma telefonides blokeerinud.
Tänaseks on avaldaja mupole saatnud uue kaebuse, seekord üheksa lähedal asuva kinnistuomaniku allkirjadega. Mupo inspektorid vestlesid allakirjutanutega, kellest mitmed möönavad, et haukumise teema nii hull polevat, kui pöördumises seisab. Teised põhjendavad allkirja andmist kui inimese aitamist, sest üksinda ta probleemi lahendada ei suudaks.
Mupo piirkonnainspektor on kohal käinud ja kohtunud nii koera kui tolle omanikuga, kuid midagi oluliselt häirivat koera haukumise puhul ei tuvastatud – koer nagu koer ikka, kes võõra inimese puhul häält teeb, kuid peremehe käsule allub ja vait jääb. Lisaks sai inspektor teada, et omanik kahtlustab naabrit kahtlase toidu üle aia sokutamises, sest leidis aiast katki puretud kilekoti jäänused.
Üks väidetav toitmise episood jäi ka videosalvestisele ja andis aluse pöörduda politseisse looma mürgitamise kahtlusega. Pärast politsei sekkumist riid vaibus ja omaniku sõnul ei haugu koer peaaegu üldse, vähemalt öösel mitte. Sellega viimasega on ka teine osapool päri.
Kus on tõde ja kuidas olukorda lahendada, on naabrite vaheliste tülide puhul kõige keerulisem koht. Mõned konfliktid jäävadki vinduma ja lahenevad alles siis, kui üks pool alla annab ja ära kolib. Või kohtusse pöördub, aga seda viimast kohtab mitmel põhjusel siiski harva, eeskätt suurte kohtukulude ja ajakulu tõttu. Pealegi jääb vimm ikka alles, seda ka olenemata lõpplahendusest.
Mupo menetluse ja piirkonnatöö osakonna juhataja Triin Uudeväli kommenteerib olukorda järgnevalt:
Korrakaitseseaduse kohaselt on mujal kui avalikus kohas keelatud rikkuda öörahu ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra.
Küll aga ei pea naabrid ka muul ajal taluma mitmeid tunde kestvat haukumist, mis võib hakata takistama kaaskodanike igapäevaseid käitumisharjumusi. Kui haukumine toimub lühikest aega, siis ei saa seda lugeda kodanike igapäevaseid käitumisharjumusi segavaks. Ka ei saa lugeda häirivaks, kui koer haugub näiteks aia taga liikumise või muu heli peale.
Asjaõigusseaduse järgi on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist v.a talumiskohustuse ulatuses. Kui naabri käitumine on sedavõrd häiriv, et takistab elanike igapäevaseid käitumisharjumusi, siis tuleks see vaidlus lahendada tsiviilkohtus ning pöörduda vastava nõudega kohtu poole. Kohtusse esitatava nõudega saab kohustada rikkujat tema kinnisasjalt lähtuvaid mõjutusi kõrvaldama, kui nimetatud tegevusega on rikutud kinnisasja omaniku omandiõigust.
Samuti on üheks võimalikuks lahenduseks esmalt pöörduda loomaomaniku poole, proovida probleemi lahendada omavahelise mõistliku suhtlemise käigus ning pakkuda omalt poolt välja erinevaid võimalusi koera haukumise ohjeldamiseks. Käesoleval ajal on müügil ka haukumisvastased kaelarihmad, mis paigaldamisel koera kaela ümber välistavad koera haukumise.