Koroonapandeemia võib Hispaania härjavõitluse ajaloohämarustesse saata

Härjavõitleja Pablo Aguado möödunud aasta augustis Foto: Jorge Guerrero/AFP

Hispaania võitlushärgade kasvatajad on uueks härjavõitluse hooajaks kuude kaupa valmistunud ja parimad loomad välja valinud. Koroonakriis on rahvast murdu meelitavad vaatemängud aga edasi lükanud ning asjaosalised kardavad, et härjavõitlus kaob jäädavalt.

«See on kohutav,» rääkis teise generatsiooni härjaaretaja Victorino Martín väljaandele The Guardian. «Koroonaviirus jõudis kohale kõige hullemal võimalikul hetkel.»

Härjavõitlussektorile pani viiruspuhang peale järsu piduri ning nüüd loodavad kasvatajad tuge saada valitsuselt. See tekitab pahameelt loomakaitsjate hulgas, kes on aastaid võidelnud selle eest, et härjavõitlused keelustada. Ka noorema põlvkonna esindajate hulgas on härjavõitluse populaarsus kahanenud ning seda nähakse julma ja aegunud traditsioonina. 

«Härjavõitlus on praeguses dramaatilises olukorras saanud eriti ränga hoobi,» kirjutas matadoor Cayetano Rivera sotsiaalmeedias pärast seda, kui hulk üritusi, sealhulgas ka kuulus Pamplona härjajooks, tühistati.

Matadoor Cayetano Rivera areenil. Foto: Jon Nazca/Reuters/Scanpix

Rivera lõpetas kirjatüki palvega mõelda härjavõitlussektori töötajate peale, kes sissetulekust ilma jäävad, sest toetuvad enese ülalpidamiseks kas osaliselt või täielikult härjavõitluste toimumisele. 

Victorino Martíni sõnul on praeguseks kaotatud hinnanguliselt 700 miljonit eurot tulu ning ajad on ärevad, sest keegi ei tea, millal nad oma tööga taas tegelema hakata saavad. Loomad vajavad aga sööta ja peavarju ning see ei ole odav lõbu. 

«Tean härjapidajaid, kes on juba alla andnud ja oma karja tapamajja saatnud,» tõi Martín näiteks. «Hiljuti tapeti nädalaga 400 looma. Ükski tööstusharu ei suuda ilma sissetulekuta vastu pidada.» Teadaolevalt kasvatati üle Hispaania selleaastakseks härjavõitlushooajaks 7000 härga.

Härjavõitluse pooldajate palve valitsuselt tuge saada ei ole leidnud suurt toetust. Enam kui 100 000 inimest on oma allkirja andnud petitsioonile, mis ärgitab valitsust riiklikke vahendeid härjavõitluse toetuseks mitte kasutama. Sarnased petitsioonid on käimas ka Portugalis ja Prantsusmaal.

Loomakaitseorganisatsiooni AnimaNaturalis esindaja Aïda Gascóni sõnul on naeruväärne, et olukorras, kus inimestel pole süüa ning haiglad suudavad vaevu ots-otsaga kokku tulla, tahavad härjavõitlussektori töötajad raha saada. «Riigi raha ei tohiks kasutada näitemängudeks, mis propageerivad loomade vastu suunatud julmust,» sõnas Gascóni.