Eesti järvekallastel võib kuulda ruigavaid linde

Hallpõsk-pütt Foto: Marek Szczepanek / CC BY-SA (http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/) / Wikimedia Commons

Kui kuulete järve kaldal valje ruigavaid, kägisevaid või vinguvaid häälitsusi, tasub jääda valvele – ilmselt tegutseb järvel hallpõsk-pütt. Pesitsusajal on tuttpüti lähim sugulane hallpõsk-pütt uhke roostepruuni kaela, hallide põskede ja musta pealae järgi äratuntav.

Hallpõsk-pütt elab taimestikurohketel madalaveelistel järvedel, aga näiteks ka kruusakarjääridesse moodustunud suurtel tiikidel. Hallpõsk-pütt on tuttpütist peidulisem, kuid reedab end siiski valjude häälitsustega. Eestis on hallpõsk-pütt vähearvukas pesitseja, kelle arvukuseks hinnatakse meil 150–250 paari.

Kuna teadmised hallpõsk-püti leviku kohta Eestis on lünklikud ja andmeid vähe, palume linnuhuvilistel kõik hallpõsk-püti vaatlused sisestada rakenduse Legulus kaudu või andmehalduse keskkonda PlutoF, kust need jõuavad portaali eElurikkus. Vaatlused võib saata ka ornitoloogiaühingusse e-kirjaga aadressil [e-mail].

Hallpõsk-püti kohta saab täpsemalt lugeda tuttpütiaasta veebilehelt ning kõigi Eestis olevate püttide tutvustused leiab siit.

Tuttpütiaastat toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.