Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2020/04/18/13060956t1h831b.jpg)
Kui kuulete järve kaldal valje ruigavaid, kägisevaid või vinguvaid häälitsusi, tasub jääda valvele – ilmselt tegutseb järvel hallpõsk-pütt. Pesitsusajal on tuttpüti lähim sugulane hallpõsk-pütt uhke roostepruuni kaela, hallide põskede ja musta pealae järgi äratuntav.
Hallpõsk-pütt elab taimestikurohketel madalaveelistel järvedel, aga näiteks ka kruusakarjääridesse moodustunud suurtel tiikidel. Hallpõsk-pütt on tuttpütist peidulisem, kuid reedab end siiski valjude häälitsustega. Eestis on hallpõsk-pütt vähearvukas pesitseja, kelle arvukuseks hinnatakse meil 150–250 paari.
Kuna teadmised hallpõsk-püti leviku kohta Eestis on lünklikud ja andmeid vähe, palume linnuhuvilistel kõik hallpõsk-püti vaatlused sisestada rakenduse Legulus kaudu või andmehalduse keskkonda PlutoF, kust need jõuavad portaali eElurikkus. Vaatlused võib saata ka ornitoloogiaühingusse e-kirjaga aadressil eoy@eoy.ee.
Hallpõsk-püti kohta saab täpsemalt lugeda tuttpütiaasta veebilehelt ning kõigi Eestis olevate püttide tutvustused leiab siit.
Tuttpütiaastat toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.