/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/04/17/13058920t1h3961.jpg)
Maailma räsiv koroonaviirus on inimesed kodudesse peitu hirmutanud ja niiviisi loodusele vaba voli andnud. Tänavatelt kadunud melu on loomad välja meelitanud sellisteski kohtades, kus neid varem harva nähti.
PILDID JA VIDEOD ⟩ Maailma suurlinnad on vallutanud metsloomad
Iisrael
/nginx/o/2020/04/17/13058870t1h1770.jpg)
Iisraeli suuruselt teises linnas Tel Avivis on ennast kehtestama asunud tavaliselt tagasihoidlikud šaakalid, kes on tosinate kaupa kogunenud linna suurimasse, Yarkoni parki. Tavaliselt rahvast täis rohealal pole enam inimesi ning see annab šaakalitele võimaluse vabalt ringi uidata ja toitu otsida.
Kui mõni inimene parki satubki, ei paista see koerlasi häirivat. Kui varem tulid nad oma urgudest ja põõsastikust välja vaid öösiti ja pargi vaiksemates osades, siis nüüd käivad nad ringi ka päeval. Kuna vähenenud on külastajate maha jäetud toidujäätmete ja prügi hulk, tuleb loomadel oluliselt rohkem ringi luusida, et midagi hamba alla saada.
Prantsusmaa
/nginx/o/2020/04/17/13058908t1hfa16.jpg)
Pariisi lähedases Boissy-Saint-Légeri kommuunis jäid 12. aprillil videolindile kaks kabehirve, kes inimtühjadel tänavatel suurima südamerahuga jalutasid. Arhitekt Christoph Legrand, kes loomade jalutuskäigu jäädvustas ja videot sotsiaalmeedias jagas, sõnas, et oli parajasti hommikusööki valmistamas, kui tänavalt imelikke helisid kuulis. Aknast välja vaadates märkas ta hirvi, kes rahulikult üle tee läksid.
Boissy-Saint-Légeri linnapea Regis Charbonnieri sõnul kuuluvad hirved Château du Piple'i mõisa pargis elavasse karja. Loomi elab seal kokku umbes sada. Kuigi mõni hirv on ka varem inimasustust lähemalt uurima tulnud, ei ole Charbonnieri teada mitte ükski neist varem kesklinna välja jõudnud.
USA
Kummituslinnaks muutunud San Francisco tänavatele on ilmunud koiotid, kes inimtühjust rõõmuga ära kasutavad. See on ärevile ajanud kohalikud, kes kardavad oma lemmikloomade turvalisuse pärast.
coyotes just walking around san francisco in the middle of the day now btw pic.twitter.com/1J7YJjwK3e
— Mike Solana (@micsolana) April 16, 2020
Autodest tühjaks jäänud maailmakuulsal Las Vegas Boulevardil leidis aga suurepärase jalutamispaiga hanepaar, kes oma võsukestele tõenäoliselt vaatamisväärsusi tutvustas.
With little traffic out this afternoon, a few geese had plenty of room to go for a nice stroll down Las Vegas Boulevard. Thanks to Eric Foemmel for sharing this video! pic.twitter.com/adV3EbuU5i
— FOX5 Las Vegas (@FOX5Vegas) April 1, 2020
Suurbritannia
/nginx/o/2020/04/17/13058935t1h36bb.jpg)
Märtsi viimasel päeval tulid Walesis asuvat mereäärset Llandudno linna avastama ümberkaudsetel küngastel ja aasadel pesitsevad kitsed, kes kohe ka pahandust tegema hakkasid. Kitsekari mekkis hekkides ja peenardel kasvavaid taimi ning kuigi neid püüti linnast välja peletada, olid nad peagi taas tagasi. Põhja-Walesis elab umbes 120-pealine metsik kitsekari, kes põlvneb Indiast Kashmirist toodud kitsedest.
/nginx/o/2020/04/17/13058941t1h93b8.jpg)
Kuigi Londoni suuremates parkides on hirved saanud igapäevaelu tavaliseks osaks, siis nüüd on nad end sisse seadnud ka eramajade vahel. Harold Hilli elanikud ärkasid ühel hommikul üles ja avastasid, et nende akende all oleval muruplatsil maiustas hirvekari. Ilmselt olid loomad lahkunud lähedalasuvast Dagnami pargist.
Tšiili
/nginx/o/2020/04/17/13058947t1h539e.jpg)
Lõuna-Ameerika läänerannikul asuva Tšiili inimtühja pealinna Santiago tänavad on hakanud pakkuma huvi puumadele, kellest kolm on edukalt kinni püütud. Zooloogide sõnul ei tule puumad linna ainult uudishimust, vaid ka selle tõttu, et pikka aega on olnud põud ning neil napib nii süüa kui juua.
Mis toimub Eestis?
Keskkonnaagentuuri peaspetsialisti, ulukiuurija Peep Männili sõnul on metsloomade sagedasem linna sattumine maailmas üleüldine tendents. «See on peaasjalikult tingitud kultuurmaastike ja tiheasustusalade suurenemisega loodusmaastike arvelt, mistõttu tuleb ka osal loomadest muutuvate oludega kohaneda, et ellu jääda,» selgitas Männil. «Samas pakub linnamaastik teatud liikidele, eelkõige siis segatoidulistele, rikkalikku toidulauda jäätmete näol, samuti toidab mõni inimene neid loomi ka meelega.»
Männili sõnul saab linnas olevad loomad kaheks jagada: need, kes elavadki linnas või käivad seal regulaarselt toitumas ja need, kes on oma (hajumis)rännakutel kogemata linna sattunud. Metsloomad pelgavad inimesi – kes rohkem ja kes vähem – ning on arusaadav, et praeguses olukorras, kus inimesed suuresti kodus püsivad, saavad ka ulukid märksa julgemalt toimetada.
Eestis on linnas kohastunud elama ja inimeste antavast toidust või leitud toidujäätmetest toituma eelkõige linnud, nagu näiteks varblased, kodutuvid, varesed, hakid ja kajakad, imetajatest lisaks pisinärilistele (rotid, mõned hiireliigid) kohati ka rebased ning neil võib küll praegustes oludes tavapärasest nälg rohkem näpistama hakata. Samuti võivad hiljuti emast võõrdunud noorloomad oma (hajumis)rännakutel sügavamale linna sattuda, kuna neid hirmutavaid inimesi on äärelinna tänavatel märksa vähem.
«Need metsloomad aga, kes looduslikus keskkonnas elavad, kindlasti seetõttu linna tungima ei hakka, et siin inimesi vähem liigub,» kinnitas Männil. «Looduses on toitu küllaga ja linnas on konkurents toidule praegu kindlasti suurem kui varem. See on ka põhjus šaakalite aktiveerumisele Tel Avivis, kus nad ka enne koroonapandeemiat elasid, kuid märksa varjatumalt.»