LUGEJA KÜSIB ⟩ Kas Eesti nahkhiired võivad kanda inimestele ohtlikke viirusi?

Hiinas on koroonaviirused levinud sagarninalaste populatsioonides, kuid Eestis neid ei leidu. Foto: João Manuel Lemos Lima / CC BY (https://creativecommons.org/licenses/by/4.0) / Wikimedia Commons

Hiinas nahkhiirtest alguse saanud koroonaviirus külvab maailmas suurel hulgal kaost. Teadupärast elutsevad nahkhiired Eestiski — kas peaksime kartma, et nemad meid millegagi nakatada võivad?

Vastab Eestimaa Looduse Fondi (ELF) nahkhiireuurija Lauri Lutsar:

Ei ole mingit põhjust hakata nüüd Eesti nahkhiirtesse kuidagi teistmoodi suhtuma. Nahkhiired, aga ka loomulikult teised loomad, võivad kanda viirusi, kuid nende ülekandumine inimesele, muutumine inimeselt inimesele nakkavaks ja sellise viiruse kiire levik on väga väikese tõenäosusega sündmus.

See, et ühe viirustüvega niimoodi Hiinas juhtunud on, ei tõsta mingit moodi Eesti nahkhiirte ohtlikkust inimesele. Nagu ka varem, ei soovita me inimestel nahkhiiri katsuda palja käega, sest Euroopa nahkhiirtel on teada mitu lüssaviiruse tüve, mis põhjustavad loomadel marutaudi. Inimesel nimetatakse vastavat haigust marutõveks. Marutõve vastu on olemas vaktsiin, kuid vaktsineerimise hilinemisel areneb välja haigus, mis on surmav. Samas ei ole Eestis teada ühtki nahkhiirtelt saadud marutõve juhtu. Lüssaviirus levib inimesele ainult sel juhul, kui saadakse haigelt nahkhiirelt hammustada või kuidagi muud moodi satub haige looma sülg haava.

Praegu on teada, et Hiinas on koroonaviirused levinud sagarninalaste (Rhinolophidae) populatsioonides. Sagarninalasi võib seal pidada SARS-ilaadsete koroonaviiruste looduslikuks reservuaariks. Sagarninad on nahkhiired, keda Eestis ei leidu, kuid keda lõuna pool Euroopas on mitu liiki. Kas aga SARS-CoV-2 tuli inimpopulatsiooni otse nahkhiirtelt või mitte ja millisel liigil paljunedes omandas ta inimeste nakatamise võime, on praegu alles uurimise all.