:format(webp)/nginx/o/2020/03/27/13029058t1he815.jpg)
Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) avalikustas eile sotsiaalmeedias, kuidas keskkonnainspektsiooni ametnikud ilmusid ette teatamata kahe nende juhatuse liikme koju, et karupoegi otsida. Kogu lugu kiskus tuliseks, kui peremees ei tahtnud kaitseriietes ametnikke sisse lasta.
«Veidi enne keskpäeva sõitis loomakaitse liidu kahe juhatuse liikme koduõuele võõras auto. Ilusa ilmaga oli väljas terve pere ehk lisaks juhatuse liikmetele pere meespool ja neli alaealist last, kellest üks 1,5-aastane,» alustas ELL postitust, millel on nüüdseks sadu jagamisi ja kommentaare. «Teadupärast on loomakaitsjate enda kodud võimalusel ka päästetud loomadele koduks ning selle pere õuel jookseb suisa kaheksa päästetud koera.»
Edasise kirjelduse kohaselt nõudsid autos istujad koerte kinnipanekut, et nad saaksid autost väljuda. Majaperemees nõudis aga vastu, et saabujad kohe minema läheks — majas oli kolme leibkonna inimesi, kellede hulgas kaks vanainimest ja neli alaealist last, kes koroonaviirusele vastuvõtlikumad.
«Üks autos istunud ametnikest ütles selgelt, et kui koeri kinni ei panda, siis neil on õigus enda kaitseks kasutada tulirelva. Kogu situatsioon ei jätnud kahtlust, et nad ongi võimelised koeri maha laskma,» jätkas ELL kirjeldust. «Kuna koerte elude ja laste tervisega riskimine oli mõeldamatu ja kogu sissetungiinvasioon üsna tõsiselt võetav ja ehmatav, siis pandi koerad kinni. Peale seda saabus õuele veel kaks autot.»
Keskkonnainspektsioon otsis karupoegi
Kõigist autodest väljusid inimesed, kellel oli seljas kaitseriietus, mis varjas ka nägu. ELL-i sõnul ei esitlenud end ükski ametnikest dokumentidega ning kohalolijatele öeldi vaid, et neil on luba krundi läbi otsimiseks. Väidetavalt otsiti taga kahte karupoega ning majarahvale öeldi, et kui karud käes, lähevad ametnikud minema.
Kogu lugu sai alguse veebruaris avalikustatud sotsiaalmeediapostitusest, kus kirjeldati, kuidas metsaraiujad hirmutasid metsatööde käigus pesalt minema karuema. Facebookis levis foto kahest pisikesest, ca paarinädalasest omapead jäänud karupojast. ELL-i poole pöördusid mitmed inimesed, kes palusid, et keegi karudele appi läheks. Loomakaitsjad käisid samal õhtul metsas neid otsimas, kuid ei leidnud pimedas üles õiget kohtagi, rääkimata pisikestest karupoegadest. Mis metsaottidest sai, on siiani teadmata.
«Kui soovisime fikseerida olukorra piltidega, siis seda ei lubatud ja öeldi, et telefonid tuleb panna auto kapotile. Samuti öeldi selgelt, et on meie valida, kas see läbiotsimine tehakse viisakalt või inetult. Kuna tegemist on suure majapidamisega, kus lisaks kahele eluhoonele ka suur laut, kuurid, koerte maja, laste mängumaja, siis otsiti kõik need läbi väga põhjalikult. Läbi vaadati ka inimese isiklik telefon ja sülearvuti. Tutvuti neis olevate piltide ja videotega, loeti inimeste isiklikke vestlusi,» kirjeldas ELL toimunut, lisades, et läbiotsimisel vaadati kõikidesse riiulitesse, kappidesse, voodite alla, põrandalaua vahedesse, riidekappidesse. Läbi otsiti pööningud ja keldrid ning lammaste aedik, kogu ettevõtmine kestis kokku ligikaudu kaks tundi.
Karusid tuleks aidata, kuid seda on keeruline teha
Euroopa Liidus on pruunkaru suurulukina kaitse all ja Keskkonnaametil kohustus tagada nende rehabiliteerimine loodusesse. Riigi poolt pole aga loodud mitte ühtegi keskust, kus seda saaks teostada.
«On suhtumine, et metsloom jäägu metsa ja saagu hakkama. Üksikisendina ju populatsioonile ohtu polevat. Selliselt tegutsedes minnakse oluliselt vastuollu loomakaitseseadusega, mis ei luba looma abitusse seisundisse jätta,» kommenteeris ELL. «Selle asemel, et loomakaitse liiduga teha mõistlikku koostööd ja luua võimalus suurulukite rehabiliteerimiseks, raisatakse palju raha meie suhtes kriminaalmenetluse algatamiseks.»
Läbiotsimise toimingu lõppemisel anti kätte ka läbiotsimise protokoll, kus on kirjas kõigi toimingul osalenud ametnike nimed. Põgusaks tutvumiseks anti enne toimingu teostamist ka prokuratuuri taotlus, millest nähtus läbiotsimise eesmärgina leida hoonete läbiotsimise tulemusel karud ning sidevahendite läbiotsimise tulemusel selleks vajalikud kirjad, fotod ja märkmed.
ELL kinnitas, et edasi tegutsetakse selle nimel, et nende õigused ei jääks kaitseta ning juhtunu kohta on plaanis esitada kaebus: «Postituse eesmärk on näidata kaalutlemata ja läbimõtlemata otsuste tulemust ning juhtida tähelepanu metsloomade rehabiliteerimise problemaatikale riigis, sh näidata millisele tarbetule ning intensiivselt õigusi rikkuvale tegevusele suunab riik ressursse, olukorras kus riik peaks või võiks suunata need ressursid abitusse olukorda sattunud metsloomade rehabilitatsiooni korraldamiseks.»
Lisaks kinnitas ELL, et läbiotsimine oli esmakordne kontakt Keskkonnainspektsiooniga. Varasemalt pole ükski KKI ametnik nende poole karude või mistahes muu küsimusega seotult pöördunud. Kogu sündmus oli ootamatu ja üllatuslik. «Postituses pole midagi poolikut ning kajastus vastab sündmuste käigule. Tõsi, see ongi uskumatu ja ega ilmselt ise ka ei usuks, et see kõik päriselt juhtus, kui poleks kohal olnud,» nentisid loomakaitsjad.
Kommenteerib KKI avalike suhete nõunik Leili Tuul.
Loomakaitse Liidu postitus on kahtlemata väga emotsionaalne, aga paljuski eksitav. Kõik ametnikud olid identifitseeritavad (nimesildid ja nimetus Keskkonnainspektsioon), nende käitumine oli igati vaoshoitud, hoolimata kohaolnud isikute provokatiivsest ja ründavast käitumisest ametnike suhtes.
Toimingule allutatud isikutel oli võimalik tutvuda põhjalikult kohtu poolt väljastatud läbiotsimise määrusega, mida nad kinnitasid ka oma allkirjadega nii määrusel kui toimingu protokollil, kuhu oli neil võimalik ka oma märkused ja kaebused kirjutada. Sel hetkel neid ei olnud.
Keskkonnainspektsioon viis läbi menetlustoimingud poolelioleva menetluse raames ja kõiki protseduurinõudeid järgides, sh jälgides tervisenõudeid. Menetlustoimingud tehti õues, kõrvalhoonetes ja eluruumis, kasutades maske, kindaid jne, et vältida nakkusohtu.
Tõsi on, et praegune olukord ja taolised toimingud tekitavad inimestes ärevust, aga ametkonnad jätkavad oma tegevust, hoolimata praegusest eriolukorrast. Kuna kogutud info põhjal oli alust arvata, et karupojad on ebaseaduslikult loodusest eemaldatud ja asuvad seal, siis seda tuleb kontrollida niipea kui võimalik ja vajalikud ettevalmistused tehtud. Arvestades asjaoluga, et karupojad kasvavad, muudab iga järgnev nädal või kuu karupoegade saatuse pigem ettemääratumaks.
Läbiotsimine oli kaalutletud, selleks oli kohtu luba, mis anti pärast asja sisuga tutvumist. Läbiotsimist ei saa ega ole mõtet teha ette teatades ja see saab toimuda ainult vahetult, mitte distantsilt.
Vabatahtlikud nn loomapäästjad on ilma Keskkonnaametilt saadud volitusteta asunud loomi loodusest eemaldama, see tekitab aga probleemide lahendamise asemele neid tulevikus juurde. Näiteks kodus kontrollimatult kasvanud karupoegi pole enam võimalik edukalt loodusesse vabastada. Suure tõenäosusega on nende koht kas loomapargis või tuleb nad eutaneerida.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)