Vaid nädala jooksul on loomakaitsjad tegelema pidanud kahe hülgepojaga, kes Stroomi randa eksisid. Mõlemal loomal olid silmad rähma täis ja ninad tatised — miks nad haiged on?
MART JÜSSI SELGITAB ⟩ Mis haigus kimbutab Eesti randadest leitud hülgepoegi?
Mõlema hülge abistamisega tegelenud MTÜ Loomapäästegrupp juhatuse liige Heiki Valner sõnas, et tegelikult on teateid hülgepoegadest rohkem olnud ning muuhulgas on neid märgatud ka Saaremaal. Kõiki juhtumeid ühendab asjaolu, et inimesed ei suuda loomadest eemal püsida — lähevad haigeid hülgeid torkima, teevad pilte ja ajavad nad ärevusse.
Valner otsustas hülgeuurija Mart Jüssilt uurida, mis noori loomi vaevab. «Kuna see teema võib pakkuda huvi suuremale seltskonnale, siis toon Eesti targima «hülgemehe» vastuse ka teieni,» kirjutas Valner oma blogis. «Nad saavad mingi viiruse. Kunagi käisid soomlased seda igaks juhuks isegi uurimas, sest jää peal sellist jama ei ole. Avastasid viirusi, mille osas võeti vastu otsus, et ei tapa, aga teeb tuska. Mõne äbariku võib muidugi rajalt maha ka võtta. Päris ponksudel poistel on vahest silma ümber kuivanud paras rõngas rähma, see on soojades tingimustes sündimise «lisaboonus».»
Valner nentis ka et teise, möödunud neljapäeval päästetud hülgepoja abistamine ajas ahastama. Süüa hüljes ei tahtnud — piima ta enam ei joo ning käest kala võtta ei soovinud, sest looduses tahaks ta saaki taga ajada.
Jüssi soovitusel vabastati mõlemad hülged looduses sellisesse kohta, kuhu inimene väga ei satu. «Esimene hülgepoeg läks merre ja rohkem pole teda näinud. Teine, see «Väike Äpu», nagu ma teda kutsun, käib meres ilmselt süüa otsimas, aga ronib kaldale tagasi,» jagas Valner.
Mart Jüssi sõnul võib väiksema hülgepoja sellise käitumise taga peituda asjaolu, et talle lihtsalt ei meeldi külmas vees olla. Sinna ronib ta vaid tühja kõhu ajel, kuid tuleb esimesel võimalusel taas välja. Valner käib tema toimetamisi jätkuvalt kontrollimas, et veenduda, et loomakesega kõik korras on ja ta kosuma hakkab.