Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets
Saada vihje

FOTOD Tallinnas ajas hülgepoeg ärevile nii loomakaitsjad kui ka keskkonnaametnikud (2)

Copy

Teisipäeva õhtul tuli keskkonnainspektsioonile teade, et Kakumäe sadama parkla lähedal on kergliiklusteele eksinud hülgepoeg. Sama looma tuli aidata järgmiselgi päeval, siis aga loomakaitsjate poolt. 

Kuna ühtegi silmapaistvat häda loomal ei paistnud, välja arvatud väike nahavigastus parema silma all põsel, toimetasid keskkonninspektsiooni inspektorid hülgepoja asjatundjate juhendamisel umbes kilomeetri kaugusele randa.

Hüljes läks ise transportimiseks mõeldud puuri, kuid ei olnud abistajate suhtes just kõige sõbralikumalt meelestatud.

«Ehkki hülgepoegadega tekkivaid probleeme võis ette ennustada, oli see esimene juhtum, kus oli vaja hülgepoeg turvalisemasse kohta toimetada. Teavitaja toimis väga targalt – ei hakanud ise hüljest torkima ega kuhugi viima vaid andis info edasi spetsialistidele,» kommenteeris keskkonnainspektsioon sotsiaalmeedias. 

Võiks arvata, et lugu sellega lõppeski, kuid hülgepojale esimesest seiklusest ei piisanud. Järgmisel päeval tuli teda abistada Stroomi rannas, kus looma ümbritses hulk pealtvaatajaid, möödujatest sealsamas toimetanud töömeesteni.

Kohale sõitis MTÜ Loomapäästegrupp juhatuse liige Heiki Valner, kes hülge haava samuti märkas ja ta kliinikusse viia otsustas. Loom oli piiramisrõngas ning kuna mõistagi tekitab selline olukord igas metsikus loomas hirmu, näitas ta seda hammaste sähvides ja iseloomuliku häält tehes välja.

«Me oleme aastaid rääkinud, et ärge neid torkige ja hoidke parem eemale. Ma ei mõista kedagi süüdi ja asi on inimloomuses, mis kõike uut või harvaesinevat lähemalt uurida käsib,» nentis Valner. «Hülgepojad kui nunnumeetri vaieldamatud kuningad tõmbavad inimesi kohe eriti ligi. See kõik on igati mõistetav, aga loodan, et enamik inimloomadest saab ikka aru, et segamine ja uudishimu teeb elukatele enamasti siiski vaid halba.»

Mis või kes hülgepoja silma alla haava põhjustas, jääb tõenäoliselt mõistatuseks. Et haava seisukord kõige kenam ei olnud, võttis Valner ühendust hülgeuurija Mart Jüssiga, kes kiitis heaks plaani loivaline veterinaaride hoole alla viia. Kasvõi selleks, et haav suuremast mustusest puhastada. 

Hüljes ettevaatlikult kaubikus, viis tee Sõle loomakliinikusse. Veterinaar Ketlin Sõstra terava pilgu all sai kinnitust, et 15-kilogrammine hülgepoeg oli sobivas kaalus, looma haav puhastati ja talle tehti pikatoimeline antibiootikumisüst. 

Mart Jüssi soovitusel otsustas Valner hülge vabastada, kuid kuhu, seda ta avaldama ei soostu. «Piisab kui teate, et koht on rahulik, linnast ja majadest palju kaugemal, rannajoon kitsas ja inimestele jalutamiseks ebamugav. Kaldapealne liiga järsk, et ta sealt üles ronida jaksaks. Lisaks on seal ka langenud puid ning lehe-ja kiviklibu, kust pisike tegelane silma ei hakka,» kirjeldas loomakaitsja. 

Ühtlasi toonitab Valner, et inimesed, kellele meeldib koertega rannal jalutamas käia, peaks oma lemmikud ilma mingigi kahtluseta rihmastama. Hülgepojad on koertele kerge saak ning kaugelt ei pruugi loomapidaja märgatagi, et rannal abitu olend ees ootab.

Tagasi üles