Mängimine, kurameerimine ja edevus: kalade mitmekesine tundeelu

Ka kalad võivad olla ülemeelikud Foto: Shutterstock

Kaladel on iseloomud. Nad plaanivad, tunnevad ära, mäletavad, kurameerivad, kasvatavad järglasi, uuendavad, manipuleerivad ja langevad masendusse. Miks me neid nii halvasti kohtleme?

Paar aastat tagasi märkasid Tennessee ülikooli teadlased akvaariumis elava kolme isase helelaik-haudursuu huvitavat käitumist. Iga üksi akvaariumis ujuv kala suhtles 12 cm pikkuse ulpiva termomeetriga. Nad nügisid ja müksasid seda oma ninaga viisil, mis oli iga kala puhul erinev. Kokkupõrked termomeetri ja akvaariumiklaasi vahel olid nii valjud, et see kostis kõrvalruumi. 12 vaatluse käigus suhtlesid kalad termomeetriga üle 1400 korra.

Kas kalad mängisid? Niisuguse järelduseni jõudis uurimisrühm loomade mängu kriteeriumite alusel: see oli vabatahtlik käitumine; sellel polnud kindlat eesmärki ellujäämiseks nagu on toitumisel, sigimisel või võitlemisel; see oli korduv, kuid mitte neurootiline; see toimus ainult siis, kui kalad polnud stressis või hirmul.

Ma olen näinud kalade mängulist käitumist kahel korral Lõuna-Floridas taastatud märgala külastuse ajal: väikesed karpkalad hüppasid üle ulpivate oksakeste ja pilliroovarte — mänguline käitumine, mida mitteametlikult on kirjeldanud palju inimesi.

Tavaliselt ei seostada mängu kaladega. Kuid kui uurida lähemalt nende mitmekesiste selgroogsete keerukaid elusid, siis ei tohiks olla üllatav, et kalad võivad olla ülemeelikud. Viimase sajandi jooksul on teadlased avastanud hulganisti kalade saavutusi, mida saab kokkuvõttes võrrelda teiste selgroogsetega, sealhulgas populaarsete imetajate ja lindudega.

Kalad ja emotsioonid

Mitmed need saavutused, sealhulgas mängimine, kuuluvad emotsioonide kategooriasse. Üks huvitavamaid näiteid kalade tunnetest on uuring, kus vaadeldi Suurelt Vallrahult ajutiselt püütud 32 merikirurgi. Kalade stress suurenes, kui neid hoiti pool tundi madala veega ämbris, misjärel pandi iga kala omaette tavalisse akvaariumisse koos tõetruu mudeliga puhastaja-huulkalakesest (tavaline kalaliik Suurel Vallrahul). Pooltes akvaariumites oli mudel liikumatu, ülejäänutes oli mootoriga mudel, mis liikus rahulikult edasi-tagasi.

Liikuv mudel tõmbas stressis kalu nagu šokolaad lapsi. Kahe ühetunnise vaatluse ajal oma ettenähtud akvaariumites käisid merikirurgid keskmiselt 15 korda kunstliku puhastaja-huulkalakese juures, mille vastu nõjatudes said nad paitusi. Liikumatu mudeliga kalad eirasid seda: mitte ühtegi külastust. Stressitase (mõõdeti sabaveenist võetud vere kortisooli taset) langes palju kiiremini paitusi saanud kaladel. Uurijad järeldasid, et paitamine leevendab tõhusalt merikirurgide stressi. Kas see kõlab tuttavalt?

Vaadates kalu peeglis

Võib olla hämmastav, kuidas kala üldse teab, et puhastaja-huulkalakese puudutus on mõnus. Puhastaja-huulkalakesed on tuntud korallrahudel ülemaailmselt, sest nad on sümbiootilises suhtes teadaolevalt üle saja nn klientkalaga. Kliendid võtavad järjekorda, et külastada puhastajaid, kes eemaldavad nende kehalt parasiidid ja muu soovimatu. See on mõlema poole jaoks kasulik vahetus: puhastajad saavad toitu, kliendid spaahoolitsuse.

Kuid klientide meelitamine ja nendega hea suhte hoidmine pole lihtne. Mõnikord teeb puhastaja sohki ja napsab kliendi kehalt kübekese toitvat lima. See ei meeldi klientidele, kes võivad puhastajaid karistada neid taga ajades või lihtsalt minnes mujale puhastusjaama. Teised kliendid järjekorras näevad, mis toimub, ja võivad samuti ära minna.

Puhastajad vajavad oma ametis säramiseks ustavaid kliente, mistõttu nad vahel poevad klientidele ja hellitavad neid rinnauimede kiire lehvitamisega. Ilmselgelt merikirurgid teavad seda. Pole ka ime, et seda palju uuritud puhastaja-kliendi vastastikust kasu on kirjeldatud kui machiavellilikku!

Hoolimata oma väiksest suurusest — pikkus ainult paar sentimeetrit — on puhastaja-huulkalakesed kõige intelligentsemate kalade hulgas. Nad on kursis üksikute klientidega, mis aitab neil hinnata, kui palju parasiite võib kalalt leida arvestades kliendi viimasest külastusest möödunud aega.

2018. aasta uuringus leiti, et lisaks paistavad puhastaja-huulkalakesed end peeglis ära tundvat. Kui teadlased panid kaheksale puhastajale veidi värvilist geeli pea peale, nii et märgistust oli näha ainult peeglist, siis seitse puhastajat veetis rohkem aega asendites, kus täpike oli peegelpildis nähtav, ja mitu kala üritas end vastu esemeid hõõrudes plekki eemaldada. Sellised reaktsioonid vihjavad, et need kalad on eneseteadlikud, mis on väga keerukas vaimne võime.

Kalade kannatused

Ülaltoodu on vaid osa arvukalt näidetest, kus kalad näitavad teadlikkust, tundeid ja intelligentsust. Ehkki ühe liigi võimed — ega ka ühe isendi võimed — ei tähenda tingimata, et need on olemas ka teistel, on siiski kaladel üldiselt palju erisuguseid võimeid. Muuhulgas on kaladel iseloomud, nad mängivad, tunnevad ära, mäletavad, kurameerivad, kasvatavad järglasi, uuendavad, manipuleerivad, teevad koostööd, suhtlevad žestidega, peavad arvet, järeldavad, petavad, näitavad vooruslikkust, loovad sidemeid, järgivad traditsioone, lähevad silmapette õnge, langevad masendusse, kasutavad tööriistu, õpivad vaatluse teel ja arendavad oma mõtlemist.

Seega võiksid kalad väärida eetilist kohtlemist, kuid kahjuks pole meie praegused tavad selleks piisavad. Tööstusliku kalapüügi meetoditega kaasneb lämbumissurm, laiaks litsumine, verest tühjaks jooksmine ja rõhukadu, kuna kalu arvestatakse tonnide kaupa, mitte miljardite isenditena.

Eeltoodud põhjustel on Loomus algatanud kalakampaania Armas Kala, et tõsta teadlikkust kaladest ja motiveerida uuendusi heaolus. Lisaks kalade parema kohtlemise vajalikkusele julgustab kampaania tarbijaid vähem kala sööma või veelgi parem, üldse mitte. Inimese ülerahvastatuse ja loodusliku mitmekesisuse kadu ajastul ei saa me jätkata samal teel nagu praegu.

Kliimamuutus, ookeanide reostus ja hapestumine ning korallide pleekimine on osa tõsistest omavahel seotud probleemidest, mis on kõik mingil viisil seotud inimese toiduvalikutega. Kui nad saaks seda teha, siis merikirurg või puhastaja-huulkalake kindlasti plaksutaks oma uimi pöördepunkti toetuseks, mis muudaks meie suhteid kalade ja nende elukohtadega.

Uuri lisa SIIT.

Teksti tõlkis Silja Olesk, MTÜ Loomus.