Eesti Loodusmuuseumi näitus tutvustab hirmus armsate nahkhiirte salapärast elu

Näituseala loodusmuuseumis

FOTO: Eesti Loodusmuuseum

13. veebruarist on Eesti Loodusmuuseumis avatud näitus «Hirmus armas nahkhiir», mis toob külastajate ette tänavuse aasta looma salapärase olemuse ja vähetuntud elu-olu. Näituse keskmes on nahkhiirte aastaring koos mitmekülgsete võimalustega seda ise näha, kuulda ja tunnetada. 

«2020. aasta looma nahkhiirega kaasneb palju müstikat ja salapära,» ütles näituse kuraator Lennart Lennuk. «Nahkhiired tunduvad mõnele armsad, mõnele hirmsad, viimast aga ainult teadmatusest, sest nad toimetavad peamiselt vaid ööpimeduses. Näitusel toomegi loomakesed pimedusest valgusvihkude keskele, et näidata nende armsamat külge ja uurida hingeelu,» lisas ta.

Näitusesaali mahub palju teemasid, evolutsioonist ja keha iseärasustest müütide, rahvapärimuse ja popkultuurini. Muuhulgas saab teada, kas nahkhiired imevad verd, miks ei tohi talvituvaid nahkhiiri segada ja milline on nende roll looduses. 

«Oleme palju rõhku pannud sellele, et erinevad eksponaadid aitaksid nahkhiirte elu paremini tundma õppida, selle nüansse ise järele proovides,» rääkis Eesti Loodusmuuseumi ekspositsiooni kuraator Ulla Männi. «Nii saabki nahkhiireks kehastudes pea alaspidi rippuda, kuulata maailma läbi hiigelkõrva, pugeda koopaprakku magama. Ja nahkhiirega koos lennata! Näituse üheks osaks on seiklus virtuaalreaalsuses, kus vaataja saab lennata koos nahkhiirega üle sügisese maastiku toitumisretkele ning seejärel end talveunne sättida. See on enneolematu võimalus veeta viis minutit nahkhiire nahas.» 

«Kes aga soovib, võib hoopis kehastuda nahkhiireuurijaks: panna proovile oma täpsuse ja teravuse liikide eristamisel, otsida taskulambi abil koopast nahkhiiri, katsuda ja võrrelda, missugused on nahkhiired talveunes ja ärkvel olles, või piiluda nahkhiirte suvistesse varjepaikadesse,» lisas Männi. 

Lennart Lennuk selgitas, et näitusesaalist leiab ka Eesti ainukese koopa, mida võib ilma piiranguteta külastada igaüks, kel soovi nahkhiiri uurida. «Looduses ei tohi talvituvaid nahkhiiri kindlasti mitte kunagi häirida, sest nad vajavad rahu ja vaikust. Pideva ärkamise puhul kulutab nahkhiir suure osa oma rasvavarust, mida seetõttu ei pruugi kevadeni jätkuda,» selgitas Lennuk. «Näitusesaalis on talvituvate nahkhiirte uurimine aga lubatud – tulge vaadake järele!»

Koos näituse avamisega muutuvad ka Eesti Loodusmuuseumi avamisajad: alates 13. veebruarist on muuseum avatud teisipäevast pühapäevani iga päev kella 10–19. 

Traditsiooniliselt saadavad näitust ka muuseumitunnid lasteaedadele ja koolidele, sünnipäevaprogrammid ning loodusõhtud. Viimaseid toob kevadhooaeg mitu: 20. veebruaril kell 18 teeb kuraatorituuri näituse kuraator, zooloog Lennart Lennuk, 28. veebruaril kell 18 peab venekeelse loengu nahkhiirtest bioloog Jekaterina Pesotski. 5. märtsil kell 18 on kõik oodatud nahkhiireekspert Rauno Kalda loengule ning 2. aprillil kell 18 kuulama folklorist Marju Kõivupuud.