Päevakäpp ⟩ Pepe on sunnitud elama puuris

Pepe

FOTO: MTÜ Kasside Turvakodu

Pepe kolis Tallinnasse Kohtla-Järvelt, kus teda ootas ees surmasüst.  Nüüd ootab ta päris oma kodu — esimest ja igavest. Sellist, millist tal pole veel kunagi olnud.

Kassipoiss harjus turvakodus kiiresti ning olles suur teiste kasside fänn, sai ta kohe kõigi kassidega suureks sõbraks. Mõne aja pärast märkasid vabatahtlikud, et Pepel on regulaarselt kõht lahti ning tema tervise jälgimiseks ja põhjuste välja selgitamiseks tuli Pepe olude sunnil puuri jälgimisele panna. Järgnesid mitmed kliinikuskäigud, analüüsid ja proovid, mille vältel Pepe pikalt puuris pidi elama.

Diagnoosiks sai see, et Pepel on põletikuline soolehaigus IBD. Põletikuline soolehaigus ei ole iseenesest midagi hirmsat või ületamatut. Pepe saab IBD tõttu eritoitu ning tema seedimine on tänu sellele kenasti korras, kuid eritoidu tõttu peab Pepe elama iga päev puuris. Turvakodus ei saa Pepet välja lasta, sest siis saaks ta süüa ka tavatoitu ning kõik pingutused tema tervise nimel on olnud asjatud.

Puurielu on aga mänguhimulise ja teisi kasse armastava Pepe jaoks väga raske. Kui teises toas kassidega mängida, kuuleb Pepet oma puuris nutmas, sest tema tahab ka nii väga mängida. Igasugused suletutid, mänguhiired ja pallikesed ajavad Pepe lausa hulluks ning tema jaoks on talumatu piin tegevusetult puuris istuda. Nii ajabki Pepe koguaeg oma käpakesi puurivõrede vahele ja üritab tähelepanu saada.

Muidugi on Pepel selgeks õpitud, et inimese käest saab head ja paremat ning Pepe armastab seda sõrmedeltki limpsida. See on vaid aja küsimus, millal Pepe päriselt nende sõrmede otsa «komistab» ja oma esimesed paitused saab!

Kui sina tahaksid olla see eriline inimene, kes võidab Pepe südame ja saab talle esimese paituse kinkida, siis kirjuta talle aadressile info@kassideturvakodu.ee. Pepel oleks väga hea meel, kui päriskodus ootaks teda ka mõni nurrumootor!