Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets
Saada vihje

Tähtis teada! Mida teha, kui leiad rannalt hülgepoja?

Copy
Rannal olevale hülgepojale ära lähene
Rannal olevale hülgepojale ära lähene Foto: Virge Võsujalg/Eesti Metsloomaühing

Kohe on käes hülgete poegimishooaeg ning see tähendab, et rannikul võib kohata nii vanaloomi kui ka alles sündinud hülgeid.

Kuna käesoleval talvel ei ole olnud suuri miinuskraade, rääkimata lumest ja jääst, tulevad hülged poegima samadele randadele, mille lähedal jääl nad varasemalt poeginud on. Välja valitakse mõnus ja kivine koht, mis on piisavalt hea, et just seal uus elu ilmale tuua. Loom ei ole arvestanud sellega, et keegi teda seal segama ja ohustama läheb.

Kuigi inimene enda meelest ohtu ei kujuta, häirib ka lihtsalt rannal viibimine loomade rahu. Seetõttu palub Eesti Metsloomaühing hülgeid nähes viivitamatult lahkuda, mitte neile läheneda. 

«Me teame, et see on suur palve, aga periood, mil inimesed võiksid randadest eemale hoida kestab kuu aega — veebruari teisest nädalast märtsi keskpaigani,» kirjutas ühing sotsiaalmeedias. «Nautigem sellel ajavahemikul randade asemel näiteks meie kodumaa imekauneid matkaradasid!»

Märtsi lõpust alates enam muretsema ei pea, sest selleks ajaks on emad oma võsukesed maha jätnud ja oht on möödunud.

Uudishimu erilist looma lähemalt vaadata võib olla suur ja hülgepoeg armas ja huvitav, aga temaga tehtud selfie ja tema asukoha jagamine läheb loomale maksma tema elu. Pildi tegemine ja muretsemine on põhjendatud vaid juhul, kui märkad loomal otsest verd või kui loom paistab olevat loid. Seda pilti ei tasu aga sotsiaalmeediasse laadida — võta ühendust Metsloomaühinguga ja saada pilt või video neile, et vabatahtlikud saaks olukorra tõsidust hinnata.

Viigerhülged poegivad tavaliselt vaid jääl ning kuidas nad sel talvel randadel hakkama saavad, ei oska keegi ennustada. Viiger ei ole suuteline ennast kaitsma ei koera ega ka kotka eest. Inimtegevuse tõttu on ta rannas kindlasti surmale määratud — kui seal läheduses jalutada, ei tule hülgeema poja juurde. 

Hallhüljes seevastu suudab ennast kaitsta, kuna ta on viigrist palju suurem. Hallhülge jaoks on parim kaitse rünnak ning hammaste käiku laskmisega ta ei oota. Hammustuse tulemusena ootab rünnatavat ees väga pikk haavaravi, seda looma suus elavate rohkete bakterite tõttu. Vaatamata hädisele olekule suudavad hülgepojad halvemal lausa näpu otsast hammustada.

 Hallhüljes sünnitab korraga ühe, väga harva ka kaks poega ja emad on üksteise, võõraste poegade ja isaste suhtes väga agressiivsed. Pojad kaaluvad sündides 10–12 kilogrammi ja on kaetud lootevillaga, mis asendub umbes 3 nädala pärast päriskarvaga. Pojad hakkavad iseseisvalt toituma 1–2 kuu vanuselt.

Tagasi üles