PILDID ⟩ Tapal kössitas igivana koer üksi teeservas porilombis

Koera omanike sõnul on ta 19-aastane.

FOTO: Heiki Valner / MTÜ Loomapäästegrupp

Eelmisel nädalal jäi Tapa elanikele silma jõuetu olemisega koer, kes teeserval kössitas ja jalgu alla võtta ei suutnud. Kutsa võtsid oma hoole alla loomapäästjad ning üles leiti ka tema omanik. 

Koera armetu olukord pani loomasõprade südamed verd tilkuma.

FOTO: Erakogu / Heiki Valner / MTÜ Loomapäästegrupp

Koera omanikega suheldes sai MTÜ Loomapäästegrupp teada, et kutsa nimi on Ilkas ning vanust on tal 19 aastat. Koer on kurt ning kõrge ea tõttu ka mitte kõige parema tervise juures, mistõttu nõustus Ilkase peremees eutanaasiaga, juhul kui koera mõni tõsisem tervisehäda kimbutaks. Kliinikus selgus, et olukord aga niivõrd hull ei olnud ning kõik probleemid on seotud kutsa vanusega.

«Soojas vajus vaese looma silm kohe kinni ja ta jäi norinal magama. Tundus, et oli omadega rahul küll,» selgitas Loomapäästegrupi juhatuse liige Heiki Valner. «Autoga ta kokku pole saanud ja luud on terved. Luudehõrenemine on aga juba sellises staadiumis, et isegi kui ta operatsiooni oleks vajanud, siis sellesse luusse ei keera enam midagi. Nagu paber. Miinimumprogrammi järgi sai kõik vajalik tehtud, et ta end paremini tunneks. Kümneid tuhandeid pole mõtet kulutada, sest nooreks me teda ikka enam teha ei suuda.»

Ilkas kliinikus.

FOTO: Heiki Valner / MTÜ Loomapäästegrupp

Eile jõudis Ilkas koju tagasi, kuigi Valneri sõnul olid nii mõnedki koera lugu sotsiaalmeedias kommenteerinud inimesed selle vastu. «Looma äravõtmine on ülimalt suur õiguslik riive ja see peab olema ikka väga põhjendatud ehk teisisõnu peab looma elu suisa ohus olema või on edasine elu tõestatult piinarikas,» selgitas loomapäästja. 

Valner lisas, et mõistagi räägib ta asjad inimestega alati läbi ja järgib oma kõhutunnet: «Olen eksinud, aga õnneks harva. Ka eile pidasime omanikuga pikad jutud maha, enne kui masinaluugi lahti tegin ja koera näidata tihkasin. Jälgin alati looma ja pererahva suhtlust. Kõik oli täpselt nii nagu peab.»

Koju jõudes oli Ilkas valmis taas rändama minema.

FOTO: Heiki Valner / MTÜ Loomapäästegrupp

Kuidas Ilkas aga Tapa kesklinna sattus? Äärelinnas asuvatel majadel aedu ümber pole ja Valneri sõnul seal vabakäigukoeri peetaksegi. «Sedapuhku juhtus nii, et Ilkas kondas liiga kaugele ja väsis ära. Pole teda keegi välja visanud. Ilkas võinuks pererahva poolest ka toas olla, aga koer ise olla valinud õueelu. Nüüd talle seda valikut enam ei pakuta ja jääb tubasele režiimile. Nii vähemalt lubati,» sõnas Valner lõpetuseks. 

Ilkas ise oli pärast kliinikus veedetud ööd paremas vormis ning tundus, et juba valmis järgmisele jalutuskäigule minema. Loomaarst Elin Põldemaa kontrollis Ilkase eile hommikul veel põhjalikult üle ja andis kuuks ajaks mõeldud arstirohud kaasa. Loomapäästegrupp on aga Ilkase ja tema pererahva jaoks ka edaspidi olemas, et koerale vajadusel igakülgset abi osutada.