Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets
Saada vihje

Märjamaa kutsikavabrik tule all: soomlanna süüdistab koerakasvatajat usse täis looma parseldamises

Copy
Just sellest rotveilerikutsikast sai kogu vahejuhtum alguse.
Just sellest rotveilerikutsikast sai kogu vahejuhtum alguse. Foto: Erakogu

Soomlanna Janina ostis hiljuti Eestist rotveilerikutsika, kuid peagi ehmus: uus lemmik oli usse täis. Naine kahtlustab, et loom pärineb kutsikavabrikust, mille pidaja tal naha üle kõrvade tõmbas. See lugu annab ühtlasi aimu, kuidas käib Eestis äri koertega.

Armas olevus jäi Janinale (täisnimi toimetusele teada) silma jaanuari alguses interneti müügikeskonnas Nettimarkkina, kuid seal oli kutsika asukohaks märgitud Salo linn. Alles müüjaga suheldes selgus, et tegelikult tuleb loom Eestist, kuid see fakt ostja huvi ei kahandanud.

Kahtlus tekkis alles kutsika vastuvõtmise 12. jaanuari päevall: looma müügikuulutuse pani üles keegi Heinar Siimon, müügilepingul oli aga koera kasvatajaks Mikk Hamburg Eestist Märjamaalt. 

Janina ei lasknud end kahtlustest häirida, maksis koera eest 650 eurot ja nad sõitsid koju. Sama päeva õhtul oli probleem platsis - kutsikal tekkis kõhulahtisus. Koertega tegeleva tuttava juhiste järgi andis Janina kutsikale süüa riisi, kodujuustu ja kanahakkliha. Et tervisemure kuhugi ei kadunud, ostis naine igaks juhuks kaks päeva hiljem ussirohtu, andis seda kutsikale ja avastas öösel, et koera väljaheide oli täis usse ja ussimune. 

Neljapäeval, 16. jaanuaril viis Janina kutsika kliinikusse, kus ta igaks juhuks uuesti vaktsineeriti ja ehhinokokk-paelussi hävitavat rohtu sai. Samal õhtul leidis naine koera väljaheitest veel ühe ussi, kuid rohkem neid ilmunud ei ole. Janina sõnul saab kutsikas ettevaatusabinõuna enne järgmist vaktsineerimist veel kaks ussirohukuuri.

Soomlanna kinnitas, et ostuga kaasnenud tervisetõendi järgi sai ta täiesti terve ja kontrollitud looma. Nüüd, pea poolteist nädalat hiljem, on kutsika tervis tõepoolest korras – igaks juhuks lasi ta koera uuesti vaktsineerida. 

Janina sõnul valetati talle ka kutsika vanuse kohta. «Arst hindas ta umbes nelja-viie-nädalaseks, kuigi müüja ütles, et kutsikas on seitsme nädala vanune,» pahandas naine, et kõigest kuu vanuse kutsika ema juurest äravõtmine pole eetiline. Koera käpp käib küll hästi, kuid lugu veereb siinpool lahte edasi. 

Kutsika tervis on nüüdseks korras.
Kutsika tervis on nüüdseks korras. Foto: Erakogu

Talu, kus Mikk Hamburg koeri kasvatab, asub Märjamaal Orgita külas. Lemmik sõitis sinna koos MTÜ Loomapäästegrupp esindajaga - silma jäid korralikult ehitatud puurid ja kuudid, koerad jooksid eraldi aedikutes vabalt ringi.

Samas talus elav Hamburg raius, et Janina on probleemi tekitanud eimillestki. «Kutsikas sai ussirohtu vahetult enne Soome sõitmist ja ussid tulid seal välja, nii asi käibki,» rõhutas ta. «Kõik minu koerad on terved ja hästi kasvatatud, vaktsineeritud ja nende transport veterinaarameti poolt heaks kiidetud.»

Hamburg väitis ka, et tema soomlasest abilise Heinar Siimoni sõnul Janinast talle hea mulje ei jäänud: naisel olevat olnud juures alkoholilõhn ning koeramüüja kahetseb nüüd takkajärele, et kutsikas üle anti. Koera tagastamisega Janina aga nõus ei olevat. 

Janina omakorda ei saa aru, miks Hamburg ja Siimon teda mustavad. «Kutsikas sai minu perele kiirelt armsaks, muidugi ei soovi me teda enam ära anda. Ma ei saaks öösel magadagi, kui peaksin pidevalt mõtlema, mis koerast saanud on ja kas neid toodetakse juurde.»

Ka lükkas naine ümber Hamburgi väite alkoholilõhna kohta ja kinnitas, et joob mõnikord peale saunaskäiku pudeli õlut ning Siimonilt kuuldud jutt on sulaselge vale. 

«Tegu ei ole minu jaoks esimese kutsikaga — mul on kodus veel kaks koera, kellest üks kümne-, teine viieaastane ja kellega mul pole olnud ühtegi probleemi. Ma ei ole püüdnud müüjale tahtlikult probleeme tekitada, vaid andsin talle lihtsalt teada, et kutsikal olid ussid ja ma ei saa teda enam usaldada,» rääkis Janina.

Veterinaari silmis on kõik korras

Vaktsineerimispassi järgi kontrollis kutsikat peamiselt Läänemaal tegutsev veterinaar Kaja Lillemets, kes kinnitas Lemmikule, et on Janinale müüdud kutsika ja tema pesakonna üle vaadanud ja nende tervise heaks kiitnud.

Ta möönis, et ei andnud kutsikatele ussirohtu ise, vaid andis tabletid Mikk Hamburgile, kes pidi ravimi loomadele sisse söötma. «Sel hetkel, mil kutsikaid mulle näidati, olid nad terved — nii visuaalsel vaatlemisel kui ka lähemal kompimisel,» toonitas veterinaar, et tema koeral parasiite ei tuvastanud. 

Küll aga tunnistas Lillemets, et ei uurinud, mis Hamburg kutsikatega edasi teeb. 

MTÜ Loomapäästegrupp juhatuse liige Heiki Valner osutas, et välismaale mineval lemmikloomal peab passis olema kehtiv ussirohu tempel, kuid veterinaar ei tohi seda märget teha enne, kui on veendunud, et rohi loomale tegelikult ka manustati.

Seega oleks Janina ostetud kutsikas ja tema pesakonnakaaslased ussirohtu saama pidanud loomaarsti silma all.

Rotveilerid sündisid täiesti kogemata?

Kui Lemmik Hamburgiga esimest korda suhtles, siis väitis mees, et ta pole mingi koertekasvataja ja rotveileripesakond sündis kogemata. Veterinaar Lillemets lükkas selle väite ümber — viimase kahe aasta jooksul on ta Hamburgi juures kokku puutunud nelja erineva pesakonnaga ning lisaks rotveileritele on pidanud üle vaatama ka corgi-kutsikaid.

Hinnangut, kas Hamburg on kutsikavabrikant või mitte, ei soovinud Lillemets anda. Ta ütles, et tema töö on koerad üle vaadata, neid vaktsineerida ja vajadusel ravida, ning edasisest ta ei peagi teadma. 

Lillemets möönis, et Hamburgi tegevus tekitas temas kahtlusi: «Kahtlusi võib olla, kuid minu professionaalne asi on kutsikad üle vaadata, panna neile kiip ja vaktsineerida, kui nad välisel vaatlusel terved tunduvad. Ma olen klienditeenindaja.»

Veterinaar- ja toiduameti (VTA) Põhja regiooni juhtivspetsialist Harles Kaup selgitas Lemmikule, et koerte, kasside ja valgetuhkrute viimisel teise liikmesriiki nende müümise või muul moel üleandmise eesmärgil (näiteks kinkimine või muul viisil omaniku vahetumine), peab nendega kaasa olema sertifikaat.

Viimase väljastabki VTA. «Tõepoolest, Mikk Hamburg on kutsikaid Soome viinud ning amet on isikule väljastanud ka sertifikaate. Seega on müük toimunud vastavalt seadusele,» kinnitas Kaup.

Kaup lisas, et juhul, kui kutsikas müüakse Soome, siis peab loom olema identifitseeritav ehk kiibitud. Samuti peab loom olema vaktsineeritud. Koerte viimisel Soome tuleb teha ka ehhinokokoosi-vastane tõrje. Parasiiditõrje tuleb teha vähemalt 24 tundi, kuid mitte rohkem kui 120 tundi enne kavandatavat sisenemist Soome.

Kutsikaäri on kestnud aastaid

Mikk Hamburgi ja tema elukaaslase Kerly Ploomi nimi võib nii mõnelegi loomasõbrale tuttav olla: 2012. aastal leiti Kerly Laitse lähedal Pohla külas üüritud majast 21 armetus olukorras koera. Omapäi jäetud nälgivad ja haiged loomad olid endi hulgast kaks juba ära söönud. 

Loomade väärkohtlemise ning vaktsineerimata ja passideta kutsikate müügi eest võeti Kerlylt koerapidamisõigus Soomes alatiseks ära. Ka Harju maakohus karistas Kerlyt 2013. aastal, keelates tal kolm aastat koeri pidada.

Toona ajas Kerly asju koos eksabikaasa Harryga, Õhtulehe andmetel sai tema ja Mikk Hamburgi partnerlus alguse 2014. aastal.

Hamburg rääkis, et Kerly on nüüd keskendunud laste kasvatamisele ja koertega enam ei tegele. «Laitse juhtum oli tegemata töö tulemus ja selline asi enam ei kordu,» lubas mees.

Ta juhtis tähelepanu oma hoovi ehitatud koerteaedikutele ja kinnitas, et loomadele sobivad tingimused on loodud ning nende heaolusse on kõvasti investeerinud. Küsimusele, kes on aga Nettimarkkinas figureeriv Heinar Siimon, vastas Hamburg, et tegu on tema soomlasest tuttavaga, kellel on Soome veterinaar- ja toiduameti luba koeri Eestist vastu võtta. 

Hamburgi koeratalule ringi peale teinud Heiki Valneri hinnangul ei ole tal millegi üle kurta – koerad saavad vabalt aedikutes joosta ja mängida ning nende tarbeks on ehitatud pealtnäha korralikud kuudid. 

«Koertega äritsemine iseenesest keelatud ei ole, kuid antud juhtum on siiski millerdamine, olgugi, et koeri hoitakse korralikes tingimustes,» nentis Valner. «Koeri on niigi palju ja nende juurdetootmine taunitav, kuid aedikud on korras, loomad vitaalsed ja toidetud ning kinni siin millestki hakata pole.»

Küll aga toonitas Valner, et Opeli hinnaga Mercedest ei saa ning kui kellelgi on soov ilmtingimata tõukoer osta, tuleks seda teha registreeritud aretaja kaudu, mitte müügiportaalidele lootma jääda. «Lõpuks on sellise müügiahela toitmises süüdi siiski inimesed, kes odavalt tõulaadseid loomi ostavad,» nentis loomakaitsja. «Äri käib seni, kuni kergeusklikke leidub.»

Hea teada: kuidas ära tunda kutsikavabrikut?

  • Kutsikavabrikant ohverdab kasumi nimel looma heaolu.
  • Tõukoera puhul puuduvad korrektsed dokumendid.
  • Koerad elavad nõuetele mittevastavates tingimustes – oluline on eelkõige koerte paljundamine ja kiire realiseerimine.
  • Kutsikavabrikant ei pea oluliseks koeraema heaolu ja paaritab koera lubatust tihemini.
  • Koeraema partneri valik on juhuslik.
  • Sageli loovutatakse kutsikad lubatust varem.
  • Ei sõlmita ostu-müügilepingut, mis tagaks nii ostja kui ka müüja õigused.
  • Arveldatakse ainult sularahas.
  • Ostjat ei lasta tuppa/majja/korterisse sisse ning müüja soovib koera üle anda kuskil parklas, bussipeatuses või keset tänavat.
  • Ostjat ei lasta müüdava koera ema juurde.
  • Loomal puudub veterinaarpass ehk loom ei ole kiibitud ja vaktsineeritud.
  • Passi olemasolul pole seal selgelt kirjas, millises kliinikus on tehtud vajalikud veterinaarsed protseduurid.

Et mitte anda koeravabrikantidele põhjust uute koerte paljundamiseks, tuleb oma lemmik muretseda usaldusväärsest kohast!

Tagasi üles