Harku järve äärest leiti koerte katku põdev rebane

Haigestunud rebast päästa ei õnnestunud Foto: Eesti metsloomaühing

Eesti Metsloomaühing teatab sotsiaalmeedias, et Harku järve äärest leiti haige rebane, kellel diagnoositi koerte katk ja toksoplasmoos. 

29. detsembri hommikul ägenenud krambihoogude tõttu kliinikusse toimetatud rebase seisund halvenes kliinikus veelgi, krambivastased ravimid aitasid vaid lühikest aega ning loom otsustati eutaneerida.

Loomade Kiirabi Kliiniku arstide sõnul võivad närvisüsteemi sümptomeid rebastel põhjustada mitmed haigused nagu mürgistus, nakkushaigused, peatrauma, sisehaigused jne. Nakkushaigustest levivad rebaste seas ka koertele ohtlikud haigused nagu koerte katk, infektsioosne hepatiit, parasitaarsed haigused (toksoplasma, neospora), samuti marutaud. Eesti on täna tunnistatud marutaudivabaks, kuid alati tuleb silmas pidada, et seda võivad metsloomad lähisriikidest rändega siia tuua.

Rebaselt kliinikus võetud proovid saadeti 30. detsembril edasisteks uuringuteks Saksamaa laborisse. Eile saabus vastus - rebase proovides andis positiivse tulemuse koerte katku PCR ja Toxoplasma IgG. 

Veterinaaride sõnul on koerte katk väga nakkav viirushaigus, mis on kahjuks enamasti surmava lõpuga. Haigestuda võivad koerad, tuhkrud, metsloomad nagu rebane, kährik, hunt. Haiguse sümptomiteks on seedehäired, köhimine/aevastamine, silmapõletik, nahaprobleemid, palavik, neuroloogilised nähud. Viirus levib erinevate nahaeritistega: uriin, väljaheide, silma- ja ninanõred, aevastamisega. Viirus on keskkonnas vähepüsiv ja hävib ruumis umbes mõne tunniga. Nakatumine toimub enamasti piisknakkuse ja saastunud materjaliga kokkupuutumisel.

Tuleb arvestada, et peiteaeg haigustunnuste avaldumiseni võib olla mitu nädalat. Loom eritab viirust juba umbes viis päeva enne sümptomite tekkimist, ning ka paranemise järgselt toimub viiruse eritamine veel kuni nelja kuu jooksul.

Tegemist ei ole koertekatku esmajuhtumiga — loomakliinikutes diagnoositi 2019. aasta lõpus mitu koertekatku juhtumit. Rebane on hetkel teadaolevalt esimene Eestis diagnoositud koertekatku ohvriks langenud metsloom.

Eesti Metsloomaühing palub koeraomanikel kontrollida, kas nende koeral on kehtivad vaktsineerimised. Vaktsineerimine on ainus, mis koertekatku ennetamiseks ja haiguse leviku piiramiseks tehtav on. Kutsikatele on oluline teha mitmekordsed kutsikavaktsiinid - esimene vaktsiin hiljemalt 8. elunädalal ja revaktsineerimine kindlasti ühe kuu pärast. Peale baasvaktsiinide tegemist on vajalik kordusvaktsineerimine iga ühe-kahe aasta tagant.

Toksoplasmoos on parasitaarne haigus, mis esineb sagedamini kassidel. Tegemist on zoonoosiga — sellesse võivad haigestuda ka inimesed. Sümptomiteks on enamasti neuroloogilised nähud. Loomad haigestuvad tavaliselt nakatunud toorest liha süües või rooja/uriini kaudu.

Kui näed krampide või teiste neuroloogiliste nähtudega metsloomi, ole ettevaatlik, kuna loom võib olla nakkushaiguse kandja ja levitaja. Väldi koduloomade kontakte metsloomadega. Sellisest metsloomast palub ühing teada anda kas infotelefonil 5632 22 00 või sõnumiga Facebooki.

Kokkupuutel kahtlase või nakkushaige loomaga tuleks võimaliku nakkuse leviku vältimiseks järgida esmaseid hügieeninõudeid. Vaheta riided ja jalanõud, kasuta desovahendeid käte ja riiete ning jalanõude puhastamiseks ning lase neil õhu käes kuivada vähemalt kahe tunni jooksul.

Samuti väldi peale nakkuskahtlase metsloomaga kokku puutumist kontakti koduloomadega. Kui su koer on olnud kontaktis nakkuskahtlase metsloomaga ja ei ole vaktsineeritud või pole vaktsineerimine olnud korrapärane, tuleks koheselt minna koera vaktsineerima ning korrata seda vähemalt kahe nädala möödudes.