Leidsid hulkuva looma ja ei tea, kuhu pöörduda? Uus veebileht teeb abi kutsumise lihtsaks

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Eestis ei olnud senini ühtset süsteemi, kuidas ja keda hulkuva looma leidmisest teavitada.
Eestis ei olnud senini ühtset süsteemi, kuidas ja keda hulkuva looma leidmisest teavitada. Foto: Shutterstock

Varjupaikade MTÜ kogus esmakordselt ühele veebilehele kokku info, kelle poole tuleks inimestel pöörduda, kui nad on leidnud hulkuva looma.

Varjupaikade MTÜ üldjuhi Triinu Priksi sõnul ei ole Eestis praegu ühtset süsteemi, kuidas ja keda hulkuva looma leidmisest teavitada, ning see tekitab inimestes palju segadust. «Osa omavalitsusi soovib, et looma leidnud inimene helistaks esmalt neile. Osa tahab, et kõigepealt helistataks lähimasse loomade varjupaika, ja neist omakorda osa nõuab, et varjupaik väljakutsele sõidu nendega eelnevalt kooskõlastaks. Hulkuva looma leidnud inimesed peavad seega sageli lahendama keerulist orienteerumisülesannet,» ütles Priks.

Seetõttu otsustas Varjupaikade MTÜ koondada vajalikud kontaktid Eesti kõigi omavalitsuste kaupa oma koduleheküljele. «Kui praegu peab looma leidnud inimene enne abi saamist vaeva nägema, et otsida vajalikke telefoninumbreid ja eri asutustega suhelda, siis edaspidi saab ta helistada kohe õigesse kohta,» lausus Priks.

Selleks tuleb minna vastloodud veebilehele, kus oleval kaardil oma linnale või vallale klõpsates avanevad vastavalt kas kohaliku omavalitsuse vastutava ametniku või varjupaiga kontaktandmed. «Loodame, et Varjupaikade MTÜ algatus aitab lihtsustada hulkuva looma leidmisest teatamist ning säästa ka teatajate aega ja närve,» lisas Priks.

Pärast hulkuva looma kohta teate saamist ja vajadusel omavalitsusega kooskõlastamist viiakse loom varjupaika. Seal kontrollitakse, kas loomale on paigaldatud kiip, mis võimaldab registrist kindlaks teha tema omaniku. Kui loom on kiibistatud ja kiip registreeritud, võetakse omanikuga ühendust, vastasel juhul tehakse loomast foto, pannakse see varjupaiga koduleheküljele ning loodetakse, et omanik oskab teda varjupaigast ise otsida. Loomad, kellele omanik kahe nädala jooksul järele ei tule, jäävad varjupaika ootama uue kodu leidmist.

Varjupaikade MTÜ loomade varjupaigad üle Eesti võtavad aastas vastu umbes 32 000 telefonikõnet ja käivad 4000 väljakutsel. Tänavu on MTÜ seitsmesse varjupaika jõudnud juba ligi 4000 looma, kellest vaid 700 loomale on vana omanik järele tulnud.

Varjupaikade MTÜ on Eesti suurim kodutute loomadega tegelev organisatsioon, kuhu kuuluvad varjupaigad Läänemaal, Pärnus, Tallinnas, Viljandis, Rakveres, Võrus ja Valgas. Oma tegutsemisaja jooksul on MTÜ kaudu uue kodu leidnud rohkem kui 12 000 looma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles